Kosava

Kosava
	[ Kosava ]
valgevene	Косава * / Kosava *transkriptsioon: Kosava
vene	Коссово (Kossovo)
	Kosava vapp
Elanikke	1862 (1.01.2024)
Koordinaadid	52° 45′ N, 25° 9′ E

Kosava on linn Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogu halduskeskus. Poola keeles Kosów Poleski. Asula vana nimi on Kosaŭ (Косаў).

Nime päritolu kohta on mitu varianti. Üks seostab seda sõnaga «касы́» ehk "sularaha". Kohaliku legendi järgi pärineb linna nimi Kasa nimeliselt sepalt, kes tatarlaste sissetungi ajal rahvale relvi valmistas. Kohalikud, kes sõtta minnes sepalt relva tooma läksid, ütlesid, et lähevad Kasa poole, sellest olevat asula ka nime saanud. Teise loo järgi oli seal palju luhaheinamaid, nende niitmise järgi saanud nime ka asula.

Linna piirides on keskkool ja muusikakool. Kosavas on ka kultuurimaja ja raamatukogu. Tööstusest on linnas toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu.

Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1878 ja kaks õigeusu kirikut. Vanem on XVIII sajandist ja on endine kreekakatoliku kirik, teine ehitati aastal 1868. Linna piiri ääres on Mieračoŭščyna mõis, tähtsaim vaatamisväärsus on aga Kosava loss.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kosavat mainitakse esimest korda aastal 1492, kuigi arheoloogiliste andmete põhjal oli see paik asustatud juba X sajandil ja X–XII sajandil asus seal linnus. Nimetatud aastal andis Aleksander (Poola kuningas) asula Chreptowiczite valdusse. Hiljem oli asula veel Flemingite ja Czartoryskite omand.

Kosavast sai alev aastal 1510, ühtlasi sai asula õiguse omada turgu ja pidada laata. Alev kuulus Navahradaki vojevoodkonda ja Słonimi maakonda. Aastal 1569 läks Kosava Sanguszkode valdusse. Aastast 1597 on teada, et alevis oli 79 maja, 2 kirikut ja 27 kõrtsi.

Aastal 1611 said asula omanikeks Sapiehad, aga XVIII sajandil läks see Pusłowskite valdusse. Nemad rajasid asulasse lossi, lisaks sellele ka klaasikoja, riidevabriku, telliselöövi ja pruulikoja.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Kosava hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. Aastal 1845 hakkas asulas tööle diivanivabrik, kus töötas 200 inimest. Kastuś Kalinoŭski ülestõusu ajal toimus asulas lahing ülestõusnute ja tsaaririigi armee vahel.

Aastast 1921 oli Kosava Poola koosseisus, ühtlasi sai asulast linn. Asulasse ehitati elektrijaam. 1939. aastal liideti Kosava Valgevene NSV-ga. Teise maailmasõja ajal loodi asulasse geto, partisanide pealetungi käigus toimetati aga kõik sealsed juudid metsa. Sakslaste propaganda pani osa neist asulasse tagasi pöörduma, kus nad tapeti. Kokku surmati linnas ja selle ümbruskonnas 3112 inimest.