Korporatsioon Neobaltia
| Neobaltia | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 28. mai 1879, Tartu |
| Värvid | sinine-valge-oranž |
| Lipukiri | E labore otium (Puhkus pärast tööd) |
Korporatsioon Neobaltia oli Tartus 1879. aastal asutatud baltisaksa üliõpilaskorporatsioon.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Korporatsioon Neobaltia asutati 28. mail 1879. aastal ja võeti Chargiertenconventi liikmeks. Korporatsiooni asutamise eeldusteks olid nekrutivõtmise asendamine väeteenistusega ja vanade korporatsioonide elitariseerumine. Erinevalt vanematest baltisaksa korporatsioonidest, ühendast Neobaltia kõikide Balti kubermangude baltisakslastest üliõpilasi ja pidas end seetõttu ka korporatsioon Baltica järeltulijaks, kuid seda kindlasti mitte seisuslikus mõttes. Neobaltiasse astusid ka paljud saksastunud eestlased, lätlased ja venelased ja see hoidis ära ka teiste rahvustunnustel põhinevate korporatsioonide tekkimise. Pärast Esimest maailmasõda sai Neobaltiast tavaline baltisaksa korporatsioon.
Neobaltia maja[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Neobaltia hoone
Pikemalt artiklis 
1902. aastal valmis Tähtvere mõisast eraldatud maal korporatsioon Neobaltia maja. Arhitektiks oli Rudolf von Engelhardt, kelle projekti järgi ehitatud maja on peetud üheks ilusamaks heimatkunsti näiteks Tartus.
Nõukogude võimu aastail paiknes hoones ALMAVÜ, praegu paikneb seal Tartu Saksa Kultuuri Instituut.
Arhiivimaterjalid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Ajalooarhiiv (EAA) f. 1845 (1876-1939)
