Korneti mõis

Korneti mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 50

Korneti mõis (saksa keeles Schreibershof, läti keeles Korneta muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Alūksne piirkonnas Vana-Laitsna vallas Kornetis.

Ajalugu

Marienburgi valdaja Melchior Helfreich andis selle valduse koos Nēķene mõisaga Walter Vogelsangile, aastal 1596 doneeris selle talle ka Sigismund III. Tema tütar, kes selle päris, oli abielludes omandanud Schreiberi nime. Seejärel päris mõisa omakorda tema tütar, kes oli abielus Matthias Gülteniga. Aastal 1632 doneeris Sigismund III mõisa Matthias Gültenile, vaatamata sellele, et Vogelsangid olid rootslaste toetajad. Otto Gülten müüs mõisa aastal 1666 Johann von Freymannile. Reinhold Johann von Freymann sai selle mõisa aastal 1727 oma vennalt Carl Ottolt ja pärandas selle ma pojale Otto Carlile. Aastal 1784 müüs Gotthard Wilhelm von Freymann mõisa 10 000 rubla eest Hermann Gotthard Wichmannile, kes selle siis sama summa eest aastal 1789 Heinrich Ludwig Matthias von Härtelile edasi müüs.

Aastal 1796 pantis von Härtel mõisa 18 500 rubla eest 45 aastaks Dorothea Christina von Diessile. Temalt omandas siis pandiõiguse 24 000 rubla eest aastal 1817 Franz Joseph von Elss. Aastal 1843 pantis Amalie von Elss mõisa 17 000 rubla eest Carl Roppele ja Eduard vor dem Bellenile. 28. septembril 1853 said Elssidena sündinud Fanny von Tiedenhöhl, Auguste von Daue ja Hugo von Elss mõisa tagasi ning pantisid selle väidetavalt samal päeval, aga teistel andmetel 25. veebruaril 1854, veel kord 17 000 rubla eest Carl Roppele ja Eduard vor dem Bellenile pantisid. Aastal 1859 said need mõisa pärisomanikeks, olles eelnevalt õigused mõisale 25 000 rubla eest kuni aastani 1862 Fromhold von Nasakinile loovutanud. See loovutas õigused 28 000 rubla eest aastal 1859 Woldemar von Glasenappile. Aastal 1863 omandas too lepingu lõppedes l0 000 rubla eest mõisa ja müüs aastal 1874 selle 26 695 rubla eest Wilhelm Gustav Adolph Stahlile.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 1/4 adramaad, sellele allus 50 mees- ja 67 naishinge.

Aastal 1627 oli Korneti mõisa suurus kokku 4 adramaad, sellest 2 adramaad oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisal adramaid 1 ja 5/6. Aastal 1688 kuulus Korneti mõisale adramaid 1 ja 7/8, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 2 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 2 ja 3/5 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal 2 ja 2/5 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 1 ja 57/80, lisaks allus mõisale 2 ja 75/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.