Korintose order

Korintose order (sambad erandlikult kannelüürideta)

Korintose kapiteel Lysikratese monumendilt Ateenas (335 eKr)

Korintose friis, karniis, samba baas ja kapiteel Dioskuuride templilt Napolis. Andrea Palladio arhitektuuritraktaadi illustratsioon (1570)

Korintose order renessansskunstis. Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas"

Korintose order on kolmest vanakreeka klassikalisest orderist kõige hilisem. Order kujunes välja 4. sajandil eKr Kreeka mandriosa lõuna- ja kaguprovintsides, nimetati Korintose linna järgi ja oli väga levinud hellenismiajal. Rooma keisririigi ajal muutus korintose order valitsevaks orderiks^[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sammas ja talastik[muuda | muuda lähteteksti]

Korintose orderi sammas sarnaneb üldjoontes joonia sambaga, on aga mõnevõrra saledam kui joonia sammas. Talastikus on veelgi vähem erinevusi, kuid üldkujunduselt iseloomustab korintose orderit rikkalikum ja lopsakam dekoor, eriti kapiteelil.

Kapiteel[muuda | muuda lähteteksti]

Korintose kapiteel on proportsioonidelt kõrgem kui dooria ja joonia kapiteel. Korvi- või karikataolise kapiteeli külgi katab kaks rida püstloodis akantuselehti. Neljast küljest kerkivad nende vahelt spiraallehed (caulis), mis toetavad voluute. Voluutidele toetab nõgusate külgedega abakus. Paarikaupa rulluvaid lehti kroonib palmett, mis ulatub abakuse küljele.

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Korintose orderi kapiteelidekoori tekke kohta kõneleb legend arhitektist Kallimachosest, kes sai inspiratsiooni ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvavast akantusest.

Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt sügava mulje ja ta jäädvustas nähtu kapiteeli kujunduses.