Korintose stiil

Korinose stiilis sambakapiteel

Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.–4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal.

Sisukord

1 Stiili teke
2 Iseloomustus
3 Korintose stiilis ehitisi
4 Galerii
5 Vaata ka
6 Välislingid

Stiili teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus.

Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje.

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.

Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.

Koristose stiili sambaid võib leida ka kunstiteostelt.
Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas"

Notre-Dame de Fourvière basiilika Lyonis

Korintose stiilis ehitisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maison Carrée, Nîmes'is, Prantsusmaal 19–16 eKr.
Zeusi tempel (Olympieion), Ateenas
Rooma Pantheon
Pariisi Panthéon
La Madeleine, kirik Pariisis, arhitekt Pierre-Alexandre Vignon - kreeka templi täpne koopia.

Korintose stiili (nagu teiste vanakreeks (templi)ehitusstiilide) põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Korintose stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures ja väga palju leidis stiil kasutust klassitsistlikus arhitektuuris.