Konstanzi piiskopkond
|
Konstanzi vürstlik piiskopkond Hochstift Konstanz 1155–1803 | |
 | |
 | |
| Religioon | katoliiklus |
|---|---|
Konstanzi piiskopkond (ka Konstanzi vürstlik piiskopkond; saksa k. Hochstift Mainz, Fürstbistum Konstanz, Bistum Konstanz) oli 6. sajandi algul loodud Rooma-Katoliku kiriku piiskopkond ning alates 1155. aastast vürstlik piiskopkond. Piiskopkonna pea oli Konstanzi piiskop. Piiskopkond likvideeriti formaalselt 1821. aastal.
Piiskopkonna kaitsepühakud olid püha Konrad ja püha Gebhard.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Konstanzi piiskopkond sai varaseimal kujul alguse 6. sajandil, mil samast piirkonnast on mainitud Vindonissa piiskoppe. 585. aasta paiku asuski kohaliku piiskopkonna pealinn Konstanzis[1]. Tegu oli suure diötseesiga, mille piirid ulatusid Aari ja Reini jõgedest Illeri jõe ja Sankt Gotthardi mäekuruni, hallates suuremat osa tänapäeva Württembergi, Lõuna-Badenit ja Kirde-Šveitsi.[2] Esimene teadaolev Konstanzi nime kandva piiskopkonna pea oli 585. aastal valitud Maximus. Pole kindel, kas tegu oli siis veel uue piiskopkonnaga või varasema Windischi piiskopkonna pealinna üleminekuga Konstanzi[3]. Tol ajal pidi Konstanzis ka kirikuhoone olema, ilmselt oli tegu puidust kirikuga, mida hiljem piiskoppide poolt laiendati (Konstanzi toomkirik)[4].
635. aastal valiti alemannide hertsogi Gunzo korraldatud sinodil esimeseks iseseisvaks Konstanzi piiskopiks Johannes. Piiskopkond asus tähtsal maa-alal, ühendades endised Rooma riigi piirialad, kus kristlikud kogukonnad juba varem olid eksisteerinud, veel paganlike Lõuna-Saksamaa aladega.[5]
8.–9. sajandil olid Konstanzi piiskopkonna kontrolli alla ka kohalikud Reichenau ja Sankt Galleni kloostrid, nii et piiskop sai igapäevastes toimingutes kloostrimunkadele toetuda. Esimesed diötseesipreestrid pühitseeti piiskopkonnas alles piiskop Egino ajal. Piiskop Konrad I ajal rajati piiskopkonna alal Petershauseni klooster. Investituuritüli ajal pooldas piiskopkond paavst Gregoriust. Piiskop Gebhard III-st sai paavsti liitlane, mille eest ta 1089. aastal koos Passau piiskop Altmanniga apostellikuks vikaariks nimetati. Siiski lähenesid hilisemad piiskopid ka keisrile. Piiskop Hermann I mängis olulist rolli keiser Friedrich I Barbarossa ja paavst Eugenius III vahelise liidu sõlmimisel, nii et 1155. aastal andis keiser piiskopkonnale eriprivileegid.[5] Määrati piiskopkonna piirid ja maaomand[6][7].
13. sajandi keskel ostis piiskop Eberhard II paljud varem piiskopkonnale kuulunud maavaldused tagasi[6]. 1294. aasta Röttelni linnuse ostuürikus on juba mainitud Konstanzi kui vürstlikku piiskopkonda (Hochstift)[8]. 1414–1418 toimus Konstanzis kirikukogu, millega lahendati Avignoni paavstide skisma[9].
Reformatsiooni ajal vürstliku piiskopkonna maa-valdused ei kahanenud, kuid suuremad tuluallikad kohalikest kirikutest Württenbergis ja Põhja-Šveitsis kaotati. Kasvava võimuga Šveitsi konföderatsiooni ja Habsburgide vahel jäi vürst-piiskopi mõjuvõim aina väiksemaks. Piiskopkonda inkorporeeriti aga Öhningeni ning hiljem taas ka Reichenau klooster.[6] Lühiajaliselt võttis Konstanzi linn vastu ka luterluse, nii et vürst-piiskop oli sunnitud oma residentsi Meersburgi üle viima[5]. 1589. aastal sai Konstanzi vürst-piiskopiks kardinal Andreas von Habsburg, kes viis oma diötseesis läbi laialdasi administratiivseid reforme. 17. sajandi algul saabusid piirkonda jesuiidid, kes seal peamiselt rekatoliseerimise ja uute kirikute rajamisega tegelesid[10]. Konstanzi vürstlik piiskopkond oli Katoliikliku Liiga liige.[11]
Saksamaa mediatisatsiooni käigus vürstlik piiskopkond likvideeriti ning selle maa-alad läksid 1803. aastal Badeni markkrahvkonnale[6]. Enne laialisaatmist oli vürstliku piiskopkonna pindala 400 km2 ja rahvaarv 14 000[12]. Viimane vürst-piiskop Karl Theodor von Dalberg oli piiskop veel kuni oma surmani 1817. aastal. Järgmiseks piiskopiks valiti toomkapiitli poolt Dalbergi kauaaegne liberaalne administraator ning iseseisvat Saksa riigikirikut pooldav Ignaz Heinrich von Wessenberg. Paavst Pius VII keeldus Wessenbergi ametisse kinnitamast ning andis 1821. aastal välja bulla Provida solersque, millega piiskopkonna lõplikult laiali saatis. Loodi Rottenburgi diötsees, osa kogudustest läks ka Freiburgi diötseesile[13]. Wessenberg jätkas oma ametikohustusi veel kuni 1827. aastani, mil esimese Freiburgi peapiiskopina määrati ametisse Bernhard Boll.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Geschichte – das Bistum Konstanz". Vaadatud 27.02.2026.
- ↑ "CONSTANCE, BISHOPRIC OF". Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ "Einzug des ersten Konstanzer Bischofs Maximus. 600". Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ Lk 55 (Schriften des Vereins für Geschichte)
- 1 2 3 "Konstanz (Diözese)". Hls-dhs-dss.ch. Vaadatud 28.02.2026.
- 1 2 3 4 "Konstanz (Fürstbistum)". Hls-dhs-dss.ch. Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ Lk 316 (Maurer, 2003)
- ↑ Lk 211 (Mayer, 1926)
- ↑ "Council of Constance 1414-18". Papalencyclicals.net. Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ "Ehemalige Jesuitenkirche St. Konrad und Jesuitenkolleg in Konstanz". Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ "German (Catholic) League". Vaadatud 28.02.2026.
- ↑ Lk 479 (Schwarzmaier, 1995)
- ↑ "Zirkumskriptionsbulle „Provida solersque"" (PDF). 16. august 1821. Vaadatud 28.02.2026.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Maurer, Helmut. "Das Bistum Konstanz. Die Konstanzer Bischöfe vom Ende des 6. Jahrhunderts bis 1206." Germania Sacra. Historisch-statistische Beschreibung der Kirche des alten Reiches. Kd 42. 2003.
- Mayer, Wilhelm Hugo. Heimatbuch für den Amtsbezirk Waldshut. Waldshut. 1926.
- Schriften des Vereins für Geschichte des Bodensee's und seiner Umgebung. Kd. 10. Lindau. 1880.
- Schwarzmaier, Hansmartin. "Hochstift Konstanz". Handbuch der baden-württembergischen Geschichte. Kd. 2. 1995.