Komsomoletsi saar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Komsomoletsi saar

Komsomolets (vene остров Комсомолец) on saar Põhja-Jäämeres, Severnaja Zemlja saarestiku põhjapoolseim saar.

Komsomolets on pindalalt saarestikus 3. ja maailmas 82. saar. Pioneeri saarest eraldab teda Junõi väin ning Oktoobrirevolutsiooni saarest Punaarmee väin. Saarest itta jääb Laptevite meri ja läände Kara meri.

Saare põhjapoolseim punkt on Arktiline neem (81° 13' põhjalaiust). See on ühtlasi kogu Aasia kõige põhjapoolsem punkt.

Komsomoletsi saare pindala on 9006 km², kõrgus kuni 780 m. Umbes 65% saarest on kaetud jääga. Saarel paikneb Venemaa suuruselt teine liustik Teaduste Akadeemia liustik, mille pindala on 5575 km², paksus kuni 819 m ja kõrgus merepinnast kuni 749 m. (Suurim liustik on Novaja Zemlja Põhjasaarel, umbes 20 000 km²)[viide?].

Saare taimestiku moodustavad samblad ja samblikud.

Saare avastas Nikolai Urvantsevi ja Georgi Ušakovi 19301932 toimunud ekspeditsioon.

Saare nimi tähendab 'kommunistlik noor (komsomoli liige)'.