Kommunismivastane võitlus Poolas (1944–1953)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kommunismivastane võitlus Poolas
Osa kommunismivastasest võitlusest Poolas (1944–1989) ja Ida-Euroopa kommunismivastastest ülestõusudest
Tarzan Zelazny Sokol Krzewina (VI-1947).jpg
Toimumisaeg 1944–1953 (viimane vastupanuvõitleja Józef Franczak hukkus 1963)
Toimumiskoht Poola Rahvavabariik, Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Poola alad
Tulemus kommunistide võit
Osalised
Flaga PPP.svg Neetud sõdurid Flag of Poland (1928–1980).svg Poola Rahvavabariik
 Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Flaga PPP.svg Łukasz Ciepliński  Hukati
Flaga PPP.svg Witold Pilecki  Hukati
Flaga PPP.svg Zygmunt Szendzielarz  Hukati
Flaga PPP.svg Józef Kuraś  
Flag of Poland (1928–1980).svg Bolesław Bierut
Flag of Poland (1928–1980).svg Stanisław Radkiewicz
Nõukogude LiitFlag of Poland (1928–1980).svg Konstantin Rokossovski
Nõukogude Liit Lavrenti Beria
Nõukogude Liit Ivan Serov
Väeüksused
Vabadus ja Iseseisvus
NIE
Armia Krajowa Obywatelska
Bataliony Chłopskie
Narodowe Siły Zbrojne
Punaarmee
NKVD
SMERŠ
Poola Rahvaarmee
Sisejulgeoleku Korpus
ORMO
Milicja Obywatelska
Avaliku julgeoleku ministeerium
Jõudude suurus
20 000 vastupanuvõitlejat 2 000 000 punaarmeelast
35 000 NKVD ametnikku
24 000 Poola sõdurit ja Avaliku julgeoleku ministeeriumi ametnikku
Kaotused
8668 hukkunut
79 000 arreteeritut
5000 hukatut
21 000 surnut vangistuses
12 000 hukkunut Poolast
1000 hukkunut NSV Liidust

10 000 hukkunud tsiviilisikut

Kommunismivastane võitlus Poolas oli aastatel 1944–1953 toimunud võitlus Poola põrandaaluste ühingute ja pärast teise maailmasõja lõppu Poolas võimu üle võtnud Nõukogude Liidu nukuvalitsuse vahel. Sissisõda juhtis Poola poolel juba sõja ajal moodustunud liikumine "neetud sõdurid" (zołnierze niezłomni). Rünnati stalinistliku režiimi asutatud vanglaid, riiklikke julgeolekuameteid, poliitvangide kinnipidamisasutusi ja vangilaagreid.

Jaanuaris 1945 kuulutas Punaarmee poolt ametisse pandud nukuvalitsus Poolas, et natsismivastased liikumised eesotsas Armia Krajowaga on ebaseaduslikud ning kutsus selle liikmeid välja tulema, lubades neile vabadust ja julgeolekut. Paljud vastupanuvõitlejad otsustasid relvad ära anda ning välja tulla, kuid paljud neist arreteeriti ja pandi vangi. Tuhandeid piinati ning saadeti GULAG-i vangilaagritesse või anti libakohtu alla ja hukati (näiteks Uroczysko Barani hukkamisväljadel).[1][2][3]

Repressioonid tõid kaasa Armia Krajowa umbusu uue valitsuse vastu ning selle liikmed kogunesid uuesti salaja, et jätkata võitlust Nõukogude okupatsioonivõimude vastu. Moodustati mitmeid uusi organisatsioone, näiteks Vabadus ja Iseseisvus (Wolność i Niezawisłość), ning vabastati sadu poliitvange. Lõpuks õnnestus võimudel julgeolekuteenistuste ja mõrvarühmade abil enamik "neetud sõduritest" alistada.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]