Kolmnurkkaubandus
Kolmnurkkaubandus on kolme sadama või piirkonna vahel toimuv kaubandus. See tekib tavaliselt siis kui ühes piirkonnas on eksportimiseks kaupa, mida tema peamine impordipartner ei vaja. Kolmnurkkaubandusega saab erinevate piirkondade jooksevkontosid võrdsustada.
Kolmnurkkaubandusest on mitmeid näiteid, kõige levinum on kasutada Atlandi ookeani orjakaubanduse näidet. Näiteks 17. sajandil viidi tööstuskaupa Inglismaalt Uus-Inglismaale ja Newfoundlandile, Uus-Inglismaalt ja Newfoundlandilt viidi omakorda kuivatatud kala Vahemere äärde ja Pürenee poolsaarele ning Vahemere äärest ja Pürenee poolsaarelt viidi Inglismaale kulda, hõbedat, oliiviõli, tubakat, kuivatatud puuvilju ning veini. Sarnaselt viidi 19. sajandil Suurbritanniast Austraaliasse, Austraaliast viidi Hiinasse sütt ning Hiinast Suurbritanniasse teed ja siidi.
Atlandi orjakaubanduse raames toimis kolmnurkkaubandus Euroopa, Aafrika ja Ameerika vahel 16.–19. sajandil. Euroopas laaditi orjalaevad tööstuskaupa täis ning vahetati kaup Lääne-Aafrikas orjade vastu. Orjad viidi edasi Ameerikasse, kus nad istandustesse maha müüdi. Istandustest osteti suhkrut, melassi, tubakat, puuvilla, rummi, riisi, puitu jne, mis viidi tagasi Euroopasse. Samasugune kolmnurkkaubandus toimus ka Lääne-Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika vahel.