Kolmas Rootsi ristiretk

Allikas: Vikipeedia

Kolmas Rootsi ristiretk Soome oli aastal 1293 aset leidnud rootslaste sõjakäik paganatest karjalaste vastu. Ristiretk järgnes varem aset leidnud esimesele ja teisele ristiretkele ning selle tulemusena rajati Viiburi linnus ja Karjala lääneosa jäi rohkem kui 400 aastaks Rootsi valitsemise alla. Ristiretke nimetamine kolmandaks ristiretkeks on suuresti mitteajalooline ja retk ise moodustas osa Põhjala ristisõdadest.

Eriku kroonika järgi oli sõjaretke põhjuseks paganate sissetungid kristlaste aladele. 1295. aasta 4. märtsist pärineva kuningas Birger Magnussoni kirja järgi oli ristiretke motiiviks nii karjalaste pikaajaline röövimine ja rüüstamine Läänemerel kui ka fakt, et nad olid vangistanud Rootsist ja mujalt pärit reisijaid ning neid piinanud.[1] Lisaks olid karjalased võtnud aastal 1257 osa hävitavast sõjakäigust Rootsi.[2]

Eriku kroonika järgi vallutasid rootslased karjalastelt 14 kihelkonda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Suomen varhaiskeskiajan lähteitä". Toim. Martti Linna. Historian Aitta. Jyväskylä, 1989. Lk 109-110.
  2. "Suomen varhaiskeskiajan lähteitä". Toim. Martti Linna. Historian Aitta. Jyväskylä, 1989. Lk 82-83.