Kolloodium

Kolloodium on eetri ja alkoholi segus lahustatud püroksüliin (e laskepuuvill).

Läbipaistev liimjas püroksüülist, alkoholist ja eetrist koosnev lahus, mida kasutati tema kleepuvuse tõttu valgustundliku fotokihi sidumiseks fotoplaadi alusmaterjalile (klaasile) alguses märgkolloodium- ning hiljem kuivželatiinfotograafias. Kolloodiumi võttis esmakordselt kasutusele 1851. aastal Frederick Scott Archer ja see muutis fotograafiat oluliselt: märgkolloodiumfotograafias sai võimalikuks seniste protsesside kvaliteetse optilise joonise (dagerrotüüpia) ühendamine paljundatavusega (kalotüüpia). Märgkolloodiumfotograafia domineeris peale I maailmasõda 1850.-1880. aastatel. Kuigi juba 1862 soovitati pikematel väljasõitudel pildistada kuivželatiinplaatidele, võeti need kasutusele tunduvalt hiljem. Alles 1864. aastal leiutas B. J. Sayce esimese praktikas kasutatava kuivželatiinemulsiooni, mis 1870.-1880. aastatel hakkas asendama märgkolloodiumprotsessi fotograafias.