Kolhoos "Eha"
Kolhoos "Eha" oli Läänemaal Hanila vallas (endise nimega Karuse vallas) 12. septembril 1949. aastal moodustatud kolhoos.[1] 1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]
Kolhoosi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kolhoos moodustati Kiska ning Torgu külade baasil. Asutamiskoosolek kolhoosi loomiseks toimus 12. septembril 1949. aastal Laanevälja talu ruumides, kus olid koos inimesed kolmeteistkümnest majapidamisest.[1] Koosoleku juhatajaks valiti August Pärna ja protokollijaks Ellen Itter.[3] Koosolekul otsustati igale perele kolhoosis kasutamiseks jätta 0,25-0,60 hektarit põllumaad ning 1 lehm ja üks noor loom.[1] Kolhoosi tüüppõhikirjale kirjutas alla 11 kolhoosnikku (August Pärna, Ellen Itter, M. Madisson, M. Soontak jt).[4]
Kolhoosi tarbeks ühistati kolmekümne isiku varad. Varade hulka kuulusid mitmesugused loomad (kanad, hobused jne), aga ka köied, äkked, vankrid, hooned jms. Kolhoosi inventariraamatus on kirjeldatud järgmised varad:
- 29 hobust (ruunad)
- 1 hobune (täkk)
- 5 sälgu
- 5 sälgu (märad)
- 48 lehma
- 3 mullikat
- 7 lammast
- 2 lammast (jäärad)
- 1 sugupull
- 8 põrsast
- 39 kana
- 1 kukk
- 67 hobuserakmete komplekti
- 40 ühe hõlmaga sahka
- 14 üheksa piiga vedruäket
- 40 puuäket
- 17 rohuniitjat
- 14 looreha
- 2 viljalõikusmasinat
- 4 reaskülvimasinat
- 1 kartulivõtmise masin
- 3 raudteljega vankrit
- 19 puuteljega vankrit
- 11 raudkodaratega vankrit
- 25 rege
- 16 köit
- 1 kaal
- 5 põllurulli
- 1 palgikelk
- 4 harkatra
- 24 hoonet (sh 11 lauta, 7 kuuri, 1 ait, 1 kanala, 1 eluruum, 1 laut+rehealune, 1 kontoriruum)
- 2 sõnnikuharki
- 22 ühe kuni kahekümne päevast vasikat
- 22 kahekümnepäevalist kuni kuuekuulist vasikat
- 15 kuue kuni kaheteistkümne kuulist vasikat[5]
Kolhoosi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
1950. aasta lõpuks plaaneeris kolhoos "Eha" omada 175 hektarit ühiskondliku külvipinda (nt kartulit plaaniti kasvatada 13 hektaril). Toodangu planeerimisel arvestati, et üks kana muneb 1950. aastal keskmiselt 100 muna.[6] Piimatoodangu plaaneerimisel lähtuti sellest, et üks lehm toodab aastas 1700 liitrit piima.[7] Töö organiseerimisel arvestati 36 inimesega (24 naist ning 12 meest). Külvata sooviti järgmisi sorte: kartul "Majesteet", suvinisu "Diamant", oder "Jõgeva 453", talirukis "Sangaste".[7]
1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kolhoosi asutamiskoosoleku protokoll". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.89, lk 1. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ 2,0 2,1 Kongi, I. (1985). "Eesti NSV põllumajandussüsteemi organisatsioon ja struktuur aastail 1940-1960. IV osa, 2. vihik". Lk 251.
{{netiviide}}
: parameeter|vaadatud=
nõuab parameetrit|url=
(juhend); puuduv või tühi|url=
(juhend) - ↑ "Vara ühistamise aktid". 13.09.-17.11.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.91. Vaadatud 11.10.2017.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ "Kolhoosi põhikiri". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.88. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ "Kolhoos Eha inventariraamat". 1949–1950. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.90, lk 1-23. Vaadatud 11.10.2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link) - ↑ "Kolhoos Eha põllumajanduse arendamise plaan 1950. a". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.92. Vaadatud 11.10.2017.
- ↑ 7,0 7,1 "Kolhoos Eha 1950. a tootmiplaan". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.93. Vaadatud 11.10.2017.