Kolhoos "Eha"

Allikas: Vikipeedia

Kolhoos "Eha" oli Läänemaal Hanila vallas (endise nimega Karuse vallas) 12. septembril 1949. aastal moodustatud kolhoos.[1] 1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]

Kolhoosi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kolhoos moodustati Kiska ning Torgu külade baasil. Asutamiskoosolek kolhoosi loomiseks toimus 12. septembril 1949. aastal Laanevälja talu ruumides, kus olid koos inimesed kolmeteistkümnest majapidamisest.[1] Koosoleku juhatajaks valiti August Pärna ja protokollijaks Ellen Itter.[3] Koosolekul otsustati igale perele kolhoosis kasutamiseks jätta 0,25-0,60 hektarit põllumaad ning 1 lehm ja üks noor loom.[1] Kolhoosi tüüppõhikirjale kirjutas alla 11 kolhoosnikku (August Pärna, Ellen Itter, M. Madisson, M. Soontak jt).[4]

Kolhoosi tarbeks ühistati kolmekümne isiku varad. Varade hulka kuulusid mitmesugused loomad (kanad, hobused jne), aga ka köied, äkked, vankrid, hooned jms. Kolhoosi inventariraamatus on kirjeldatud järgmised varad:

  • 29 hobust (ruunad)
  • 1 hobune (täkk)
  • 5 sälgu
  • 5 sälgu (märad)
  • 48 lehma
  • 3 mullikat
  • 7 lammast
  • 2 lammast (jäärad)
  • 1 sugupull
  • 8 põrsast
  • 39 kana
  • 1 kukk
  • 67 hobuserakmete komplekti
  • 40 ühe hõlmaga sahka
  • 14 üheksa piiga vedruäket
  • 40 puuäket
  • 17 rohuniitjat
  • 14 looreha
  • 2 viljalõikusmasinat
  • 4 reaskülvimasinat
  • 1 kartulivõtmise masin
  • 3 raudteljega vankrit
  • 19 puuteljega vankrit
  • 11 raudkodaratega vankrit
  • 25 rege
  • 16 köit
  • 1 kaal
  • 5 põllurulli
  • 1 palgikelk
  • 4 harkatra
  • 24 hoonet (sh 11 lauta, 7 kuuri, 1 ait, 1 kanala, 1 eluruum, 1 laut+rehealune, 1 kontoriruum)
  • 2 sõnnikuharki
  • 22 ühe kuni kahekümne päevast vasikat
  • 22 kahekümnepäevalist kuni kuuekuulist vasikat
  • 15 kuue kuni kaheteistkümne kuulist vasikat[5]

Kolhoosi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aasta lõpuks plaaneeris kolhoos "Eha" omada 175 hektarit ühiskondliku külvipinda (nt kartulit plaaniti kasvatada 13 hektaril). Toodangu planeerimisel arvestati, et üks kana muneb 1950. aastal keskmiselt 100 muna.[6] Piimatoodangu plaaneerimisel lähtuti sellest, et üks lehm toodab aastas 1700 liitrit piima.[7] Töö organiseerimisel arvestati 36 inimesega (24 naist ning 12 meest). Külvata sooviti järgmisi sorte: kartul "Majesteet", suvinisu "Diamant", oder "Jõgeva 453", talirukis "Sangaste".[7]

1. jaanuaril 1951 liideti kolhoos "Eha" kolhoosiga "Nurme" ning moodustus kolhoos "Esimene Mai".[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Kolhoosi asutamiskoosoleku protokoll". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.89, lk 1. Vaadatud 11.10.2017.
  2. 2,0 2,1 Kongi, I. (1985). "Eesti NSV põllumajandussüsteemi organisatsioon ja struktuur aastail 1940-1960. IV osa, 2. vihik". Lk 251. {{netiviide}}: parameeter |vaadatud= nõuab parameetrit |url= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  3. "Vara ühistamise aktid". 13.09.-17.11.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.91. Vaadatud 11.10.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  4. "Kolhoosi põhikiri". 12.09.1949. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.88. Vaadatud 11.10.2017.
  5. "Kolhoos Eha inventariraamat". 1949–1950. Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.90, lk 1-23. Vaadatud 11.10.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link)
  6. "Kolhoos Eha põllumajanduse arendamise plaan 1950. a". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.92. Vaadatud 11.10.2017.
  7. 7,0 7,1 "Kolhoos Eha 1950. a tootmiplaan". Rahvusarhiiv Tartus, LAMA.456.1.93. Vaadatud 11.10.2017.