Koi (kala)
Koi (jaapani keelest “karpkala”) on harilikust karpkalast (Cyprinus carpio) aretatud dekoratiivne ilukala, keda peetakse tiikides või akvaariumides. Jaapanis kasutatakse spetsiifilisemat terminit nishikigoi (“brokaat-karpkala”), et eristada dekoratiivseid karpkalu harilikust karpkalast[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Koi kalad pärinevad harilikust karpkalast (Cyprinus carpio), keda algselt kasvatati toiduks. Karpkalade kodustamine algas Hiinas ja levis hiljem Jaapanisse, kus 19. sajandi alguses avastati Niigata prefektuuris kaladel värvimuutusi. Nende põhjal kujunesid välja esimesed dekoratiivsed koi kalad. Kalade populaarsus kasvas 20. sajandi alguses, kui 1914. aastal esitleti neid Tokyo maailmanäitusel, mis tõi kaasa nende rahvusvahelise leviku.[2]
Tänapäeval kasvatatakse neid üle maailma, kus selektiivne aretus on mustreid ja värve mitmekesistanud. Aja jooksul aretati erinevaid värvikombinatsioone, luues tuntud nishikigoi variatsioonid, nagu Kohaku, Showa ja Ogon.[1]
Eesti
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kasvas koi populaarsus 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Kuigi kalakasvatused keskenduvad peamiselt toidukaladele, on dekoratiivkalade pidamine hobiaednike seas levinud.[3] Eesti kliima tõttu vajavad koi kalad talveks sügavaid tiike või siseruumidesse toomist. Tänapäeval võib neid leida kalakasvatustes ja aianduspoodides, kus üha enam pööratakse tähelepanu ka nende tervisele ja haiguste ennetamisele.[4]
Haigused
[muuda | muuda lähteteksti]Koidel esineb mitmeid haigusi ja terviseprobleeme, mis on sageli seotud vee kvaliteedi, patogeenide ja stressiteguritega. Levinum haigus on koi herpesviirus ehk KHV, mis põhjustab suurt suremust. KHV sümptomid ilmnevad tavaliselt kolm kuni üheksa päeva pärast nakatumist, kui kalad muutuvad uniseks ja keelduvad toidust. Hiljem võib nahal ja lõpustel näha suurenenud lima kogust, mis raskendab kalal hingamist ja elutegevust.[4]
Mustrid
[muuda | muuda lähteteksti]Koi mustrid ja värvitoonid sõltuvad pigmendirakkude ja geneetiliste tegurite koosmõjust, millest olulisemad on must (melanofoorid), punane (erütrofoorid), kollane (ksantofoorid) ja metallik (iridofoorid). Levinumad värvigrupid ja mustritüübid on punane-valge (Kohaku), must-punane-valge (Showa) ja ühtlaselt metallik (Ogon) [1]. Eestis aretatud koid on parasvöötme kliima tõttu visuaalselt vähemkvaliteetsed kui soojemates maades aretatud variandid. [3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "(PDF) Japanese Ornamental Koi Carp: Origin, Variation and Genetics". ResearchGate (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2023. Vaadatud 11. märtsil 2025.
- ↑ Andrian, Krisna Noli; Wihadmadyatami, Hevi; Wijayanti, Nastiti; Karnati, Srikanth; Haryanto, Aris (24. august 2024). "A comprehensive review of current practices, challenges, and future perspectives in Koi fish (Cyprinus carpio var. koi) cultivation". Veterinary World. 17 (8): 1846–1854. DOI:10.14202/vetworld.2024.1846-1854. ISSN 0972-8988. PMC 11422636. PMID 39328458.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli parameetri|pmc=väärtust (juhend); kontrolli parameetri|pmid=väärtust (juhend) - ↑ 3,0 3,1 Päkk, Priit; Paaver, Tiit (2020). Praktiline kalakasvatus. Eesti Loodusfoto. Lk 67. ISBN 978-9949-9568-7-6.
- ↑ 4,0 4,1 Bergmann, S.M.; Jin, Y.; Franzke, K.; Grunow, B.; Wang, Q.; Klafack, S. (1. juuli 2020). "Koi herpesvirus (KHV) and KHV disease (KHVD) – a recently updated overview". Journal of Applied Microbiology. 129 (1): 98–103. DOI:10.1111/jam.14616. ISSN 1364-5072.