Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)

Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)

Kohaliku omavalitsuse üksuste liit (edaspidi liit) on kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse (edaspidi KOLS) § 1 lg 2 kohaselt mittetulundusühing, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades KOLS-is ettenähtud erisusi. Liite on võimalik luua kas maakondlikke, piirkondlikke või üleriigilisi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku või piirkondlikku liitu ja ühte üleriigilisse liitu. Liit ei või keelduda maakondliku või üleriigilise liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks[1]. 27. veebruaril 2018 toimunud Eesti Linnade Liidu üldkoosolekul moodustati uus üleriigiline omavalitsuste liit – Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). Liidu liikmeteks on hetkel 73 kohalikku omavalitsust. Eesti Linnade ja Valdade Liitu kuuluvates omavalitsustes elab 98% Eesti elanikkonnast. Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu valis juhatuse esimeheks Tallinna linnapea Taavi Aasa. Liidu volikogu valis juhatuse aseesimeesteks Pipi-Liis Siemanni (Türi vallavanem) ja Mihkel Juhkami (Rakvere linnavolikogu esimees) [2]. Eesti Linnade Liit on tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates ning taastas oma tegevuse 1990. aastal. Linnade Liit tähistas 2015. aastal oma 95. juubelit. Eesti Maaomavalitsuste Liit on asutatud 20. novembril 1921. Oma tegevuses lähtuvad liidud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest.[1].

Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmed 2018. aasta 27. veebruari seisuga. Rahvastikuregistri andmetel (seisuga 01.01.2018) kuuluvad ELVL järgmised vallad: Alutaguse; Anija; Antsla; Elva; Haljala; Harku; Hiiumaa; Häädemeeste; Jõgeva; Jõhvi; Järva; Kambja; Kanepi; Kastre; Kehtna; Kiili; Kohila; Kuusalu; Kose; Luunja; Lääneranna; Lääne-Harju; Lääne-Nigula; Lüganuse; Muhu; Mulgi; Mustvee; Märjamaa; Nõo; Põhja-Pärnumaa; Põhja-Sakala; Pärnu; Põltsamaa; Põlva; Raasiku; Rae; Rakvere; Rapla; Ruhnu; Rõuge; Räpina; Saarde; Saaremaa; Saku; Saue; Setomaa; Tapa; Tartu; Toila; Tori; Tõrva; Türi; Valga; Viimsi; Viljandi; Vinni; Viru-Nigula; Väike-Maarja; Võru Liitu kuuluvad linnad: Haapsalu; Keila; Kohtla-Järve; Loksa; Maardu; Narva; Narva-Jõesuu; Paide; Rakvere; Sillamäe; Tallinn; Tartu; Viljandi; Võru;

Omavalitsusliidud ja nende ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Maakondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole maakonna kohaliku omavalitsuse üksustest [1]. Sellise liidu eesmärgiks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonnasisese[MM12] koostöö edendamine ja paremate võimaluste loomine seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Maakondliku liidu nimes peab sisalduma viide maakonnale ning lisaks sellele eestikeelne täiend “omavalitsusüksuste liit” või “omavalitsuste liit”. Piirkondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole iga osaleva maakonna kohaliku omavalitsuse üksustest[1]. Piirkondlik liit hõlmab kahe või enama maakonna territooriumi koosseisu kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksusi. Piirkondliku liidu eesmärgid on samad maakondliku liidu eesmärkidega. Piirkondliku liidu nimi peab sisaldama piirkonda, mille kohaliku omavalitsuse üksused sellesse liitu kuuluvad ning samuti eestikeelset täiendit “omavalitsusüksuste liit” või “omavalitsuste liit”. Üleriigilise liidu saavad moodustada kõik riigis olevad kohaliku omavalitsuse üksused. Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada üle poole Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust[1]. Sellise liidu eesmärgiks on ühistegevuse kaudu aidata kaasa kohaliku omavalitsuste üldisele arengule, liikmete esindamine ja ühiste huvide kaitsmine, samuti koostöö edendamine ja seadusega ettenähtud ülesannete täitmine. Üleriigilise liidu nimi peab viitama liidu üleriigilisele ulatusele ja sellele, et tegu on kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. Alates 2018.aastast tegutseb Eestis üks üleriigiline omavalitsusliit – ELVL.

● Liit täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid, mille liidu kaudu ühiselt täitmise on otsustanud üldkoosolek. Üldkoosolek võib otsustada ülesande täitmiseks võtmise teiselt liidult lepingu alusel. Kohaliku omavalitsuse ülesandeid täidab liit nende kohaliku omavalitsuse üksuste eest, kelle volikogu on otsustanud ülesande liidu kaudu ühisele täitmisele. Avaliku võimu volituse rakendamist eeldava ülesande võib liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral. Seadusega või selle alusel kohalikule omavalitsusele pandud ülesande võib liidule täitmiseks anda ainult seaduses sisalduva sellekohase volituse olemasolu korral (KOLS § 9) ● Liit võib sõlmida valitsusasutusega lepingu, mille alusel ta võtab täita riikliku ülesande. Riikliku ülesande võtab liit täita juhul, kui ükski liitu kuuluv kohaliku omavalitsuse üksus ei ole sellele vastu. Seadusega või seaduse alusel liidule pandud ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (KOLS § 10). ● Liidu ülesannete täitmist rahastatakse: 1) liikmemaksudest; 2) toetustest ja annetustest; 3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust; 4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest (KOLS § 11) [1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

________________________________________ [1] Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/224392?leiaKehtiv(02.05.2018) [2] Eesti Linnade Liidu koduleht. http://www.ell.ee/