Kognitiivne pööre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kognitiivne pööre ehk kognitiivne revolutsioon oli 1950ndate intellektuaalne liikumine, mis pani alguse kognitiivsetele teadustele.

Kognitiivne revolutsioon sai tänapäeva mõttes alguses suurest interdistsiplinaarsest koostööst. Olulise osa infovahetusest teostasid psühholoogia, antropoloogia ja keeleteadus ning tol ajal alles tärkavad teadusharud nagu tehisintellekt, informaatika ja neuroteadus.

Kognitiivse psühholoogia võtmeideeks sai mõte, et kui tehisintellekti uurijad ja informaatikud suudavad luua oma teadusharudes edukaid funktsioone, siis muutub võimalikuks nende põhjal ka järelduste tegemine inimese vaimsete protsesside kohta. Seda lähenemist on kutsutud ka pöördprojekteerimiseks.

Olulised publikatsioonid, mis vallandasid kognitiivse revolutsiooni, on näiteks George A. Milleri 1956. aastal ajakirjas Psychological Review ilmunud artikkel "The Magical Number Seven, Plus or Minus Two"[1] (üks enim tsiteeritud artikleid psühholoogias),[2][3][4] Donald Broadbenti 1958. aasta raamat "Perception and Communication",[5] Noam Chomsky 1959. aasta töö "Review of Verbal Behavior, by B.F. Skinner",[6] ja "Elements of a Theory of Human Problem Solving", mille autoriteks olid Newell, Shaw ja Simon.[7] Ulric Neisseri 1967. aasta raamat Cognitive Psychology[8] osutus samuti märkimisväärseks panuseks kognitiivteaduste arengusse.

Kognitiivse revolutsiooniga seoses asutati 1960ndatel Harvardis Center for Cognitive Studies ja Californias San Diego Ülikoolis Center for Human Information Processing. Mõlemad asutused osutusid väga mõjukaks kognitiivteaduse arengus.

1970ndatel muutus kognitiivne teadus biheiviorismi kõrval vähemalt sama tähtsaks paradigmaks ning 1980ndateks oli kognitiivne paradigma muutnud psühholoogia vallas juhtivaks.[9][10][11]

Kognitiivse revolutsiooni viis põhiideed[muuda | muuda lähteteksti]

Oma raamatus "The Blank Slate" (2002) tuvastas psühholoog Steven Pinker viis põhiideed, millel põhines kognitiivne revolutsioon:[12]

  1. "Vaimse maailma saab taandada füüsilisele, kui võtta arvesse informatsiooni töötluse, arvutuse ja tagasiside mehhanisme."[12]
  2. "Mõistus ei saa olla puhas leht, sest puhtad lehed ei tee iseenesest mitte midagi."[13]
  3. "Erinevaid käitumisi saab genereerida lõpmatult, isegi kui meil on mõistuses lõplik arv kombinatoorseid programme."[14]
  4. "Universaalsed vaimsed mehhanismid on aluseks ka pinnapealsetele kultuuridevahelistele erinevustele."[15]
  5. "Mõistus on keerukas süsteem, mis koosneb mitmest omavahel interakteeruvast osast."[16]

Ajalooline taust[muuda | muuda lähteteksti]

Vastus biheiviorisimile[muuda | muuda lähteteksti]

Kognitiivne revolutsioon psühholoogias on tuntud kui kognitiivne psühholoogia. Suuresti on tegu biheiviorismile vastanduva lähenemisega, mis oli tol ajal juhtiv paradigma psühholoogias. Biheiviorism oli tugevalt mõjutatud psühholoogide Ivan Pavlovi, E. L. Thorndike'i ja John B. Watsoni tööst. Watson väitis, et psühholoogiast võib saada objektiivne teadus vaid juhul, kui psühholoogilised teadmised baseeruvad katsealuse vaadeldaval käitumisel. Metodoloogilised biheivioristid väitisd, et kuna vaimsed protsessid ei ole vaadeldavad, peaksid psühholoogid oma teooriates vältima vaimsete protsesside ja mõistuse kirjeldamist. Radikaalsed biheivioristid nagu B. F. Skinner vaidlustasid sellise lähenemise, väites, et psühholoogiline teadus peab kirjeldama ka seespidist.[17] Seega ei eitanud tolleaegsed biheivioristid kognitsiooni olemasolu, vaid väitsid, et mõistust ei kasutata kui selgitavat fiktsiooni.[18] Kognitiivsed psühholoogid arendasid biheivioristlikku filosoofilist lähenemist kasutades eksperimentaalseid meetodeid vaimsete seisundite uurimiseks. Lähenemine lubas kognitiivteadlastel luua teooriaid, mis ennustasid tulemusi täpsemalt.

Traditsiooniliselt käsitletakse kognitiivset revolutsiooni kui konflikti biheiviorismi ja vaimsete protsesside uurimise vahel. Sellist lähenemist vaidlustas Jerome Bruner, kes väitis, et kognitiivne psühholoogia on biheiviorism, millele on lisatud natuke mentalismi.

On oluline mainida, et biheiviorism oli suuresti piiritletud vaid Põhja-Ameerikas ning kognitiivne revolutsioon toodi sisse Euroopa psühholoogiast. George Mandler on seda evolutsioonilist ajalugu kirjeldanud.[19]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Lachman, Lachan ja Butterfield olid esimesed, kes vihjasid, et kognitiivsel psühholoogial on revolutsiooniline päritolu.[20] Pärast seda arvasid informatsioonitöötluse pooldajad, et kognitivismi tõusu näol on tegemist paradigma nihkega. Hoolimata sellistest uskumustest on paljud siiski arusaamal, et kognitiivne psühholoogia seostub biheiviorismiga.

Leahey ütles, et kognitiivteadlased usuvad revolutsiooni, sest selline arusaam annab neile "päritolu müüdi", mis aitab teadlastel oma teadust legitimeerida.[21] Teised uurijad on öelnud, et kognitivism on biheiviorism "uues keeles", mudel on kõveram, probleemid on uued ning eesmärk on käitumist kirjeldada ja ennustada. Areng biheiviorismist kognitivismi oli järkjärguline. Pigem oli kognitivismi areng aeglane, võttes aluseks biheiviorismi ja seda edasi arendades.[22] Evolutsioon ei ole veel ka peatunud, vaata postkognitivism.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Miller, G. A. (1956). "The magical number seven, plus or minus two: Some limits on our capacity for processing information". Psychological Review 63 (2): 81–97. PMID 13310704. doi:10.1037/h0043158.  (pdf)
  2. Gorenflo, Daniel W., McConnell, James V. (1991). "The Most Frequently Cited Journal Articles and Authors in Introductory Psychology Textbooks", Teaching of Psychology, 18: 8 – 12
  3. Kintsch W, Cacioppo JT.(1994). Introduction to the 100th anniversary issue of the Psychological Review. Psychological Review. 101: 195–199
  4. Garfied E., (1985). Essays of an Information Scientist, 8: 187–196; Current Contents, (#20, p.3-12, May 20)
  5. Broadbent, D. (1958). Perception and Communication. London: Pergamon Press.
  6. Chomsky, N. (1959) Review of Verbal Behavior, by B.F. Skinner. Language 35: 26–57.
  7. Mall:Cite doi
  8. Neisser, U (1967) Cognitive Psychology Appleton-Century-Crofts, New York.
  9. Friesen, N. (2005). Mind and Machine: Ethical and Epistemological Implications for Research. Thompson Rivers University, B.C., Canada.
  10. Thagard, P. (2002). Cognitive Science. Stanford Encyclopedia of Philosophy.
  11. Waldrop M.M. (2002). The Dream Machine: JCR Licklider and the revolution that made computing personal. New York: Penguin Books. (p.139, p.140).
  12. 12,0 12,1 Pinker 2003, p.31
  13. Pinker 2003, p.34
  14. Pinker 2003, p.36
  15. Pinker 2003, p.37
  16. Pinker 2003, p.39
  17. Mecca Chiesa: Radical Behaviorism: The Philosophy & The Science
  18. Skinner, B.F. Beyond Freedom and Dignity. page 24 Hardback edition
  19. Mandler, George (2002). "Origins of the cognitive (r)evolution". Journal of the History of the Behavioral Sciences 38 (4): 339–353. PMID 12404267. doi:10.1002/jhbs.10066. 
  20. Lachman, Roy, Lachman, Janet L. and Butterfield, Earl C. (1979), Cognitive Psychology and Information Processing: An Introduction, Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum Associates.
  21. Leahey, T. H. (1992). The mythical revolutions of American psychology. American Psychologist, 47, 308 –318
  22. Roediger, R. (2004). What happened to behaviorism. American Psychological Society, 17,Presidential Column.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bruner (1990) Acts of Meaning.
  • Chomsky (1959). A Review of B. F. Skinner's Verbal Behavior. Language 35(1):pp. 26–58.
  • Pinker, Steven (2003). The Blank Slate. Penguin. ISBN 0-14-200334-4. 
  • Mandler, G. (2007) A history of modern experimental psychology: From James and Wundt to cognitive science. Cambridge, MA: MIT Press.
  • Skinner, B. F. (1989). Review of Hull's Principles of Behavior. Journal of the Experimental Analysis of Behavior, 51, 287–290

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baars, Bernard J. (1986) The cognitive revolution in psychology Guilford Press, New York, ISBN 0-89862-656-0
  • Gardner, Howard (1986) The mind's new science : a history of the cognitive revolution Basic Books, New York, ISBN 0-465-04634-7; reissued in 1998 with an epilogue by the author: "Cognitive science after 1984" ISBN 0-465-04635-5
  • Johnson, David Martel and Emeling, Christina E. (1997) The future of the cognitive revolution Oxford University Press, New York, ISBN 0-19-510334-3
  • LePan, Don (1989) The cognitive revolution in Western culture Macmillan, Basingstoke, England, ISBN 0-333-45796-X
  • Murray, David J. (1995) Gestalt psychology and the cognitive revolution Harvester Wheatsheaf, New York, ISBN 0-7450-1186-1
  • Olson, David R. (2007) Jerome Bruner: the cognitive revolution in educational theory Continuum, London, ISBN 978-0-8264-8402-4
  • Richardson, Alan and Steen, Francis F. (editors) (2002) Literature and the cognitive revolution Duke University Press, Durham, North Carolina, being Poetics today 23(1), OCLC 51526573
  • Royer, James M. (2005) The cognitive revolution in educational psychology Information Age Publishing, Greenwich, Connecticut, ISBN 0-8264-8402-6
  • Simon, Herbert A. et al. (1992) Economics, bounded rationality and the cognitive revolution E. Elgar, Aldershot, England, ISBN 1-85278-425-3
  • Todd, James T. and Morris, Edward K. (editors) (1995) Modern perspectives on B. F. Skinner and contemporary behaviorism (Series: Contributions in psychology, no. 28) Greenwood Press, Westport, Connecticut, ISBN 0-313-29601-4

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cohen-Cole, Jamie (2005) "The reflexivity of cognitive science: the scientist as model of human nature" History of the Human Sciences 18(4): pp. 107–139
  • Greenwood, John D. (1999) "Understanding the "cognitive revolution" in psychology" Journal of the History of the Behavioral Sciences 35(1): pp. 1–22
  • Miller, George A (2003). "The cognitive revolution: a historical perspective". TRENDS in Cognitive Sciences 7 (3). 
  • Pinker, Steven (2011) "The Cognitive Revolution" Harvard Gazette

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]