Kluse mõis
Kluse mõis (saksa keeles Kluß, läti keeles Kluses muiža) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisa kunagine asukoht Lätis Ādaži piirkonnas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Zum Berged 1591−1682[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa on esimest korda nimetatud 1591. aastal, mil Poola kuningas Zygmunt III Waza läänistas selle koos kahe taluga Riia bürgermeister Caspar zum Bergele (1531−1604).[1] Temalt päris selle poeg Melchior zum Berge ja seejärel pojapoeg kapral Caspar zum Berge. Kuninganna Kristiina kinnitas viimase valdusõigust 1640. aastal kahel korral. Tema sugulane, hilisem major Caspar Jürgen zum Berge esitas mõisale küll nõude, kuid Liivimaa õuekohus seda taotlust oma 1648. aasta otsuses ei rahuldanud. Kummatigi sai ta mõisa hiljem oma valdusse ning kuningas Karl XI kinnitas tema ja tema venna lipnik Friedrich zum Berge valdusõigust 1678. aastal. 1682. aastal seisis mõis leskproua zum Berge nimel. Mõisate reduktsiooni käigus võeti mõis riigile ja edaspidi oli see riigimõis.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aastal oli see 1/8-adramaaline valdus, kus elas kaheksa inimest.[3] 1908. aastal koosnes valdus vaid 29,83 tiinust (üle 32 hektari) mõisamaast.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 53.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 68.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 227.
- ↑ Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 297.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 289.
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 296-297.
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 67-68 [1].
Kirik: Ādaži kirik
Mõisad: Ādaži kirikumõis | Ādaži mõis | Alderi mõis | Baloži mõis | Berģumuiža mõis | Bukulti mõis | Iļķēni mõis | Kluse mõis | Remberģi mõis | Skrīvermuiža mõis | Stāle mõis | Vesterotsi mõis