Kloordioksiid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kloordioksiid gaasi ja vesilahusena

Kloordioksiid (ClO2) on rohekaskollane vees hästi lahustuv õhust raskem mürgine plahvatusohtlik gaas.

Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu kasutatakse seda valgendi (nt puidutselluloosi töötlemisel) ja desinfektandina (sh joogivee töötlemisel). Tööstuslikult saadakse kloordioksiidi peamiselt naatriumkloraadist väävelhappe ja metanooli abil või naatriumkloritist ja soolhappest. Plahvatusohtlikkuse tõttu käideldakse kloordioksiidi harva puhtal gaasilisel kujul, vaid tavaliselt vesilahusena.[1]

Toime manustamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis MMS

Alates 2006. aastast on mitmel pool maailmas, 2009. aastast ka Eestis turundatud MMSi nime all imeravimi või tervisetootena naatriumkloriti 28% vesilahust, mis on kloordioksiidi valmistamise üks võimalik lähteaine. Naatriumklorit on ohtlik kemikaal, mis on nahale sattumisel mürgine ja sööbiv, selle käsitlemisel võivad kaasneda mürgistusnähtudena kõhuvalu ja oksendamine.[2] Terviseameti mürgistuse infoliin on saanud mitmeid kõnesid seoses MMSi mürgistusjuhtumitega ning hoiatab, et kloordioksiid on mürk, mille tarvitamine "pole ühegi tervisehäda korral põhjendatud".[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]