Kloordioksiid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kloordioksiid (ClO2) on rohekaskollane vees hästi lahustuv õhust raskem mürgine plahvatusohtlik gaas.

Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu kasutatakse seda valgendi (nt puidutselluloosi töötlemisel) ja desinfektandina (sh joogivee töötlemisel). Tööstuslikult saadakse kloordioksiidi peamiselt naatriumkloraadist väävelhappe ja metanooli abil või naatriumkloritist ja soolhappest. Plahvatusohtlikkuse tõttu käideldakse kloordioksiidi harva puhtal gaasilisel kujul, vaid tavaliselt vesilahusena.[viide?]

Naatriumklorit

Naatriumklorit on keemiline aine valemiga NaClO2. See on naatriumi klorit ehk kloorishappe (HClO2) sool, vees kergesti lahustuv valge või kergelt kollakas kristalne pulber. Tõhusa oksüdandina kasutatakse seda tööstuses pleegitava ja desinfitseeriva vahendina. Aine on mürgine ja kokkupuutel orgaanilise materjaliga plahvatusohtlik.

Mürgine imeravim[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis MMS

Alates 2006. aastast on mitmel pool maailmas, 2009. aastast ka Eestis turundatud imeravimina või "organismi puhastajana" MMS-i nime all tuntud naatriumkloriti 28% vesilahust, mida kasutusjuhendi kohaselt sidrunhappega "aktiveerides" tekib kloordioksiidi lahus. Turundajate väitel ravib mürgise lahuse lahjendatud kujul joomine paljusid haigusi, teiste sõnul on MMSi tarbimine toonud kaasa mürgistusi ja väidetava surmajuhtumi[1], mille kohta siiski ametlikud tõendid puuduvad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gibson, Joel (9. jaanuar 2010). "Death in paradise". The Sydney Morning Herald. ISSN 0312-6315. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.12.2013. Vaadatud 11.02.2012.