Klõpsusööt

Allikas: Vikipeedia
"7 klõpsusöödaga reklaami, mida te ei suuda uskuda!". Ajakirja Wired näide veebireklaamist, mis rakendab kahte levinud klõpsusööda taktikat: nummerdatud loendeid ja lugeja uudishimu õhutamiseks infolünga ärakasutamist.[1]

Klõpsusööt[2], vahel ka klikisööt (inglise keeles clickbait), on üks eksitava reklaami vorme. Selleks kasutatakse kas hüperlingi teksti või pisipildiga hüperlinki, mille eesmärk on tähelepanu tõmmata ja kasutajaid linki avama ahvatleda. Klõpsusöödaga soovitakse, et kasutajad loeksid, vaataksid või kuulaksid lingitud online-sisu, mis on oma olemuselt petlik, tavaliselt sensatsiooniline või eksitav.[3][4] "Õrritaja" eesmärk on kasutada ära niinimetatud "uudishimu lünka", pakkudes piisavalt teavet selleks, et tekitada uudiste veebilehtede lugejates uudishimu, kuid mitte nii palju, et nende uudishimu ilma lingitud sisule klõpsamata rahuldada. Klõpsusöödu tüüpi pealkirjad lisavad veel ka ebaaususe momendi, kasutades ahvatlemiseks teksti, mis ei peegelda pakutavat sisu täpselt.[5][6][7] Termini lõpuosa "sööt" kasutatakse analoogiliselt kalapüügile, mille puhul konks meelitava sööda abil maskeeritakse.

Juba kaua aega enne interneti kasutuselevõttu kasutati turunduses praktikat "sööt ja ümberlülitus" (inglise keeles bait-and-switch), mis tähendas inimeste "konksu otsa saamiseks" sarnaste ebaausate meetodite kasutamist. Samamoodi on ka klõpsusööda näol tegemist pettuse ühe vormiga. Veel üks veebis kasutatavaid klõpsusööda tüüpe on klikipettus, mis rakendab veelgi äärmuslikumat erinevust selle vahel, mida lingi esiküljel kujutatakse, ja mis lingile klõpsamisel avaneb (sisaldades ka pahavara koodi).

Mõiste "klõpsusööt" ei hõlma samas kõiki juhtumeid, kus kasutaja jõuab sihtkohta, mida ta klõpsatud lingi põhjal ei eeldanud. Kui manipuleerimise eesmärk on huumor ja ekspluateerimise element puudub, ei kvalifitseeru selline tüssamine klõpsusöödaks. Mõistet võidakse kasutada valesti ka siis, kui kasutajad kaebavad ülimalt ahvatleva pisipildi või pealkirja üle (näiteks seksuaalselt provokatiivse kujutise korral). Ent kui kujutis või pealkiri peegeldab täpselt klõpsamisel pakutavat sisu, on tegemist lihtsalt ahvatlemisega ja kuna seal puudub pettuse element, ei kvalifitseeru see klõpsusöödaks.

Esineb ka piiripealseid juhtumeid, kui sisu looja lisab provokatiivse pisipildi kasutamise õigustamiseks sisusse väga lühikese lõigu – samas kui enamikul sisust ei ole selle lühikese osa või pisipildiga mingit seost. Sellisel juhul võib kindlalt väita klõpsusööda kasutamist, kuna seda võib valdavalt iseloomustada kui pettust kasutaja ära kasutamise eesmärgiga.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Klõpsusööda defineeriv omadus on eksitamine kasutajale esitatud ahvatluses, mille eesmärk on manipuleerida kasutajat lingile klõpsama. Samas ei ole ühtegi üldiselt kokkulepitud klõpsusööda definitsiooni. Merriam-Webster defineerib klõpsusööta järgmiselt: "miski, mis on loodud selleks, et lugejad tahaksid hüperlingile klõpsata, ja seda eriti siis, kui link viib sisuni, mille väärtus või huvitavus on kaheldava väärtusega".[8] Dictionary.com sõnastik sedastab otsekoheselt, et klõpsusööt on "internetis leiduv sensatsiooniliseks muudetud pealkiri või tekstilõik, mis on loodud ahvatlema inimesi järgima artiklini või teise veebileheni viivat linki".[9]

Meediakanali BuzzFeed toimetaja Ben Smith on öelnud, et tema väljaanne klõpsusööta ei kasuta – lähtudes aga seejuures klõpsusööda kitsamast definitsioonist, mille järgi on tegemist artikli sisu suhtes ebaausa pealkirjaga. Smith märgib, et sellised BuzzFeedi pealkirjad nagu "Viieaastane tüdruk kogus piisavalt raha, et viia oma peagi vähki surev isa Disney Worldi" (A 5-Year-Old Girl Raised Enough Money To Take Her Father Who Has Terminal Cancer To Disney World) pakuvad täpselt seda, mida pealkiri lubab. Asjaolu, et pealkiri on kirjutatud pilkupüüdvalt, on Smithi arvates ebaoluline, kuna pealkiri kirjeldab artiklit täpselt.[10]

Kuigi Facebook püüab vähendada kasutajatele kuvatavaid klõpsusöödaga artikleid, on nad defineerinud klõpsusööta kui pealkirja, mis julgustab kasutajaid klikkima, kuid ei ütle neile seda, mida nad seal näevad. Ent see definitsioon välistab suure hulga sisu, mida üldiselt peetakse samuti klõpsusöödaks.[4]

Levinumalt kasutatav definitsioon on see, et tegemist on pealkirjaga, mis tahtlikult lubab liiga palju ja pakub liiga vähe.[11] Selliste pealkirjadega seostatud artiklid põhinevad sageli ebaoriginaalsel sisul ja kas sõnastavad lihtsalt pealkirja ümber või kasutavad mõnest ehtsamast uudisteallikast kopeeritud sisu.

Mõnikord kasutatakse terminit "klõpsusööt" mistahes artikli kohta, mis on mõne isiku suhtes kriitiline. Ent sellisel juhul ei ole ühegi põhjendatud definitsiooni järgi tegemist klõpsusöödaga.[12]

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolisest perspektiivist lähtuvalt võib klõpsusööta kasutavate autorite poolt rakendatud tehnikaid pidada kollase ajakirjanduse tuletiseks. Kollane ajakirjandus kas pakkus vähe või ei pakkunud üldse põhjendatud ja hästi uuritud uudiseid, vaid kasutas selle asemel pilkupüüdvaid pealkirju, mis hõlmasid uudisväärsete sündmuste liialdamisi, skandaalide tekitamist ja sensatsionalismi.[13][14] Üks viis selliste sensatsiooniliste lugude loomiseks on vastuoluline praktika nimega "tšekiraamatu ajakirjandus", mille puhul ajakirjanikud maksavad allikatele nende andmete eest ilma, et nad andmete tõelevastavust kontrolliksid. Ameerika Ühendriikides peetakse seda üldiselt ebaeetiliseks praktikaks, kuna see muudab sageli kuulsused ja poliitikud tõestamata süüdistuste tulutoovateks sihtmärkideks. [15] Ajalehe Washington Post ajakirjaniku Howard Kurtzi järgi on "see õitsev tabloidajakirjanduse kultuur kustutanud uudiste vanad definitsioonid, kaasates kasumi nimel labased ja sensatsioonilised lood kuulsustest".[15]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nende veebisaitide puhul, mille õitsengu aluseks on tuhanded sisu juurde viivad klikid, näevad paljud autorid klõpsusööda kasutamises vahendit inimese psüühika ärakasutamiseks, luues pilkupüüdvaid pealkirju.[16] Leidub ka neid, kes kasutavad seda meetodit andmepüügiga seotud rünnakute jaoks, mille eesmärgiks on kas levitada pahatahtlikke faile või varastada kasutaja andmeid.[17] Rünnak leiab aset siis, kui kasutaja avab oma uudishimu rahuldamiseks talle esitatud lingi.

Klõpsusööta on kasutatud ka poliitilistel eesmärkidel ja seda on süüdistatud tõejärgse poliitika esiletõusus. Päevalehe The Guardian peatoimetaja Katherine Viner on kirjutanud, et "odavate klikkide jahtimine täpsuse ja tõepärasuse hinnaga" õõnestas ajakirjanduse ja tõe väärtust.[18] Karmide pealkirjadega emotsionaalseid teemasid jagatakse ja klõpsatakse laialdaselt. Selle tulemuseks on see, mida ajakiri Slate kirjeldas kui "ülekohtu kuhjumist" (inglise keeles aggregation of outrage). Üle kogu poliitilise spektri hakkasid levima veebilehed, mis said tulu selliste jagatavate ja lühikeste kirjatükkide tootmisest, mis pakkusid lihtsaid moraalseid hinnanguid poliitilistele ning kultuurilistele teemadele (sealhulgas Breitbart News, Huffington Post, Salon, Townhall ja Gawker Media blogid).[19]

Klõpsusööda kasutamise strateegiaid on erinevaid – sealhulgas uudistele ja veebiartiklitele selliste pealkirjade koostamine, mis loovad põnevust ja sensatsiooni, ahvatledes ja õrritades kasutajaid neil klõpsama.[20] Mõned populaarsed lähenemised nende eesmärkide saavutamiseks hõlmavad kasutaja jaoks huvitava lingi ja piltide esitamist, kasutades seejuures ära kas saamahimu või seksuaalse sisuga seotud uudishimu.[17] Ei ole ebatavaline, et vastav klõpsusööt sisaldab vulgaarset pilti või viidet "teeni kiiresti raha" tüüpi skeemile.[17]

Tagasilöök[muuda | muuda lähteteksti]

Aastaks 2014 oli kõikjal veebis esinev klõpsusööda kasutamine hakanud viima vastureaktsioonini.[7][21] Satiiriline ajaleht The Onion tegi uue veebilehe ClickHole, mis parodeeris selliseid klõpsusöödaga tegelevaid veebilehti nagu Upworthy ja BuzzFeed.[22] Augustis 2014 teatas Facebook, et nad rakendavad tehnilisi meetmeid klõpsusööda mõju vähendamiseks oma sotsiaalvõrgustikus[23][24][25], kasutades andmete leidmiseks muude vihjete kõrval ka aega, kui kaua kasutajad lingitud leheküljel viibisid (eristamaks klõpsusööta teist tüüpi sisust).[26] Klõpsusööda mudelit hakkas mõjutama ka reklaamide blokeerimise tarkvara kasutuselevõtt ja reklaamidel klõpsamise üldine vähenemine, kuna veebilehed liikusid sponsoreeritud reklaami ja sulanduva reklaami suunas, mille puhul oli artikli sisu olulisem kui klikkide hulk.[19]

Kuna probleem äratas suurt huvi, töötati välja ka vahendeid klõpsusööda probleemiga tegelemiseks. Näiteks on veebibrauserisse ehitatud sisse klõpsusööda tuvastamise funktsioone. Sisu jagamise digitaalsed platvormid, näiteks Twitter, on uuendanud oma vastavaid algoritme, et klõpsusöödaga sisu välja filtreerida.[27] Sotsiaalmeedias leidub mitmeid klõpsusööda vastu võitlemisega tegelevaid gruppe – näiteks "Stop Clickbait".[28][29][30][31] Need grupid on pühendunud sellele, et toovad ära klõpsusööda kahtlusega artiklite lühikokkuvõtted, kõrvaldades nii "uudishimu lünga". Välja on töötatud ka veebilehitsejatele mõeldud klõpsusöödast teavitamise pistikprogramme, mille eesmärgiks on juhendatud õppimise algoritmidel põhinevad edasised edusammud klõpsusööda vastu võitlemisel.[32]

Eesti ja Euroopa Liit[muuda | muuda lähteteksti]

Klõpsusööta on inimeste ahvatlemiseks kasutatud ka eestikeelses veebis, näiteks Estonian Airi ja airBalticu tasuta piletite saamisega meelitades (Estonian Airi osas kurioosiumina siis, kui ettevõte oli tegevuse lõpetanud).[33]

Väärinfo levitamise vastaseid samme on astutud ka Euroopa tasandil. Euroopa Komisjon korraldas seoses 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega koos audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmaga platvormide Facebook, Google ja Twitter tegevuse sihtseire. Seire põhines platvormide poolt esitatud aruannetel ja sellega leiti, et need digitaalsed platvormid olid parandanud kontrolli reklaami paigutamise üle. Tegevuse üks eesmärke oli piirata klõpsusööta kasutavate väärinfo postitajate reklaamitulusid.[2] Seire tulemusel jõuti järeldusele, et reklaamimajutusega tegelevate veebisaitide läbipaistvust ja usaldusväärsust suurendavate vahendite väljatöötamisel ei ole saavutatud piisavat edu. Muuhulgas soovitatakse seire kokkuvõttes platvormidel faktikontrollijatega tihedamat koostööd teha.[34]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Gardiner, Bryan (18.12.2015). "You'll Be Outraged At How Easy It Was To Get You To Click On This Headline". Wired. Vaadatud 02.08.2018.
  2. ↑ 2,0 2,1 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Aruanne väärinfovastase tegevuskava rakendamise kohta. Brüssel, 14.06.2019. Vaadatud 02.10.2019.
  3. ↑ Frampton, Ben (14.09.2015). "Clickbait - the changing face of online journalism". BBC. Vaadatud 12.06.2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 O'Donovan, Caroline. "What is clickbait?". Nieman Foundation for Journalism. Niewman labs. Vaadatud 12.06.2018.
  5. ↑ Derek Thompson (14.11.2013). "Upworthy: I Thought This Website Was Crazy, but What Happened Next Changed Everything". The Atlantic.
  6. ↑ Katy Waldman (23.05.2014). "Mind the 'curiosity gap': How can Upworthy be 'noble' and right when its clickbait headlines feel so wrong?". National Post.
  7. ↑ 7,0 7,1 Emily Shire (14.07.2014). "Saving Us From Ourselves: The Anti-Clickbait Movement". The Daily Beast.
  8. ↑ "Definition of CLICKBAIT". www.merriam-webster.com (inglise). Vaadatud 19.04.2019.
  9. ↑ [1]
  10. ↑ Smith, Ben (06.11.2014). "Why BuzzFeed Doesn't Do Clickbait". BuzzFeed (inglise). Vaadatud 16.01.2019.
  11. ↑ "WTF is clickbait?". TechCrunch (Ameerika inglise). Vaadatud 16.01.2019.
  12. ↑ Bowles, Nellie (27.05.2016). "What Silicon Valley's billionaires don't understand about the first amendment | Nellie Bowles". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 16.01.2019.
  13. ↑ Ingram, Mathew (01.04.2014). "The internet didn't invent viral content or clickbait journalism — there's just more of it now, and it happens faster". GigaOM. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.04.2014. Vaadatud 06.08.2016.
  14. ↑ Drell, Cady (29.07.2016). "How Son of Sam Changed America". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.07.2016. Vaadatud 06.08.2016.
  15. ↑ 15,0 15,1 Kurtz, Howard. "Fees for Sleaze", , Washington Post, 27.01.1994
  16. ↑ Zarrin Haque (01.10.2017). "The Art of Clickbait". Somiibo.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Bryant, Adam; Lopez, Juan; Mills, Robert (2017). Proceedings of the 12th International Conference on Cyber Warfare and Security. Reading, UK: Academic Conferences and Publishing Limited. Lk 27. ISBN 9781911218258.
  18. ↑ Katherine Viner (12.07.2016). "How technology disrupted the truth". The Guardian. Vaadatud 12.07.2016.
  19. ↑ 19,0 19,1 David Auerbach (10.03.2015). "The Death of Outrage". Slate. Vaadatud 06.08.2016.
  20. ↑ Chen, Lei; Jensen, Christian; Shahabi, Cyrus; Yang, Xiaochun; Lian, Xiang (2017). Web and Big Data: First International Joint Conference, APWeb-WAIM 2017, Beijing, China, July 7–9, 2017, Proceedings, Part 2. Cham: Springer. Lk 73. ISBN 9783319635637.
  21. ↑ Christine Lagorio-Chafkin (27.01.2014). "Clickbait Bites. Downworthy Is Actually Doing Something About It". Inc.
  22. ↑ Oremus, Will (19.06.2014). "Clickhole: The Onion's new site is more than a BuzzFeed parody". Slate.com. Vaadatud 24.02.2017.
  23. ↑ Lisa Visentin (26.08.2014). "Facebook wages war on click-bait". The Sydney Morning Herald.
  24. ↑ Andrew Leonard (25.08.2014). "Why Mark Zuckerberg's war on click bait proves we are all pawns of social media". Salon.
  25. ↑ Khalid El-Arini and Joyce Tang (25.08.2014). "News Feed FYI: Click-baiting". Facebook Inc.
  26. ↑ Ravi Somaiya (25.08.2014). "Facebook Takes Steps Against 'Click Bait' Articles". The New York Times.
  27. ↑ Hung, Jason; Yen, Neil; Hui, Lin (2018). Frontier Computing: Theory, Technologies and Applications (FC 2017). Singapore: Springer. Lk 133. ISBN 9789811073977.
  28. ↑ Greta J. "10+ Times 'Stop Clickbait' Hilariously Summarized Crappy Articles And Saved You A Click".
  29. ↑ "Stop Clickbait". Know Your Meme.
  30. ↑ KUSA Staff (19.05.2017). "What this CU student is doing about clickbait will surprise you!".
  31. ↑ "This Article About Stopping Clickbait Isn't Clickbait. We Promise".
  32. ↑ Darius Bufnea and Diana Șotropa (september 2018). "A Community Driven Approach for Click Bait Reporting". 2018 26th International Conference on Software, Telecommunications and Computer Networks (SoftCOM). IEEE. Lk 1–6. DOI:10.23919/SOFTCOM.2018.8555759. ISBN 978-9-5329-0087-3.
  33. ↑ Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab. 30.06.2017. Vaadatud 02.10.2019.
  34. ↑ EL annab enne Euroopa Ülemkogu kohtumist aru väärinfoga võitlemise olukorrast. 14.06.2019. Vaadatud 02.10.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Clickbait seisuga 02.10.2019.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klõpsusööt&oldid=6368507"