Kivilinna tänav

Kivilinna tänav 2021. aastal

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Kivilinna tänav (aastatel 1983–2023 Ancis Daumani tänav) on tänav Narvas Pähklimäe linnaosas. Tänav algab Puškini tänavalt ja lõpeb Kangelaste prospektiga ristudes. Tänava pikkus on 655 m.

Tänaval asuvad elumajad, lasteaed ja garaažiühistu. Kivilinna tänava ja Kangelaste prospekti nurgal asub Prisma kaubanduskeskus.

Nimi

Nimetamine Ants Daumani järgi

Ants Dauman 1917. aastal

16. novembril 1983, mil tähistati Eesti Töörahva Kommuuni 65. aastapäeva, anti Narva linna RSN TK otsusega nr 380 uude mikrorajooni rajatud tänavale nimi lätlasest bolševistliku poliitiku ja sõjaväelase Ants Daumani (lätipäraselt Ansis Daumanis) järgi, et "jäädvustada ajalukku silmapaistva võitleja ja revolutsionääri nimi". Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teaduri Valdur Ohmanni sõnul ei ilmne dokumentidest otsest põhjust, miks nimi Daumani järgi valiti.

Ants Dauman oli olnud aastatel 1917–1918 Narva linnapea, Oktoobripöörde järel Narva sõja-revolutsioonikomitee esimees ning Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees, lisaks osales ta sõjaväelasena Nõukogude Venemaa poolel sõdades Eesti (Eesti Vabadussõda), Läti (Läti Vabadussõda) ja Poolaga (Nõukogude-Poola sõda). Daumani linnapeaperioodil taotleti keskvalitsuselt edukalt Narva lähiümbruse ja eeslinnade (sh Jaanilinna) linnaga liitmist ning seni Peterburi kubermangu kuulunud Narva Autonoomse Eestimaa kubermangu alla viimist. 1918. aasta lõpus pärast vahepealset Saksa okupatsiooni Eesti Töörahva Kommuuni võimu alla läinud Narvas oli ta üks enamlaste juhtfiguure.

Ettepanekud nime muutmiseks

Osutades Daumani osalusele repressioonides ja võitlusele Eesti Vabariigi vastu on korduvalt esitatud üleskutseid Ancis Daumani tänava (ja samamoodi ka Albert-August Tiimani tänava) nimi ära muuta. Nimelt võitles Dauman Eesti Vabadussõjas Nõukogude Venemaa poolel ning koos Albert-August Tiimanniga on teda seostatud Töörahva Kommuuni võimuperioodil Narvas toimunud repressioonidega. Valdur Ohmanni andmeil vahistati Tiimanni juhtimisel Narvas 208 inimest, kellest 34 hukati (neist 19 süüdistatuna kriminaalkuritegudes, mitte poliitilise meelsuse või vaenuliku suhtumise eest uude riigikorda). Osa vahistatutest olid valgekaartlaste lähikondsed, kes võeti pantvangi. Narva linnasekretäri Ants Liimetsa 2017. aasta andmeil oli mahalastuid 67 ja hukatuid kokku arvatavasti üle 100. Ta märgib, et kui vastaste mahalaskmist võib kuidagi mõista, siis 6 isikut oli hukatud kui "kahtlased inimesed". Liimetsa teada lasti inimesi maha igasuguse uurimise ja kohtuta. Aasta hiljem ütles Liimets tapetuid olevat 126. Ajakirjaniku ja ajaloolase Taavi Minniku andmeil hukati linnas poolsada ja vangistati üle 200 narvalase. Minnik leiab arhiividokumentidele viidates, et see toimus lisaks Tiimannile ka Daumani teadmisel ja juhtnööride järgi. Ajalooharidusega poliitiku Eldar Efendijevi teada osalesid Dauman ja Tiimann represseerimistes ning nende allkirjad on dokumentidel, mille alusel väga palju inimesi hukati. Taavi Minniku andmeil olid Daumani mehed 1919. aasta esimesel poolel Lätis toimunud punase terrori peamised täideviijad.

1994. ja 1995. aastal, mil osade Narva tänavate nimed muudeti, lükati Ancis Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavate nime üle otsustamine edasi. Tolleaegne nimekomisjon ei leidnud nende tänavate ümbernimetamiseks alust. Kommunistlike nimede eemaldamist soovinud Narva Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Tõnissoni sõnul tõi Narva volikogu toona põhjusena välja, et Tiimanni ja Daumani tänavas elavad tuhanded inimesed peaks nimede muutmisel oma aadressi ümbervormistamise eest raha maksma. Tõnissoni arvates oli tegu ettekäändega.

Esimene eelnõu

Laiema avalikkuse ette tõi nimeküsimuse 2002. aastal ajalehe Põhjarannik ajakirjanik Erik Kalda oma Postimehes ilmunud arvamusartikliga, millele järgnes ajakirjanduses veel mitmeid selleteemalisi lugusid. 2003. aasta märtsis otsustas Narva linnavalitsus teha volikogule ettepaneku nimede muutmiseks: Daumani tänav Otsa tänavaks (laulja Georg Otsa Narvast pärit suguvõsa järgi – Georg Otsa vanaisa oli Narva eesti seltsi üks loojatest ning isa Karl Ots samuti tunnustatud laulja) ja Tiimanni tänav Paali tänavaks. Linnasekretär Ants Liimets polnud siiski kindel, et volikogu plaani heaks kiidab. Mais andisid Narva võimudele tänavate ümbernimetamise soovituse Siseministeeriumi juures tegutseva kohanimenõukogu liikmed. 2004. aasta märtsiks polnud tänavanimesid muudetud, sest osa linnavolikogu liikmetest seda ei pooldanud. 2003. aasta sügisel oli linnavolikogu esimees keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin öelnud, et volikogul ei ole piisavalt infot Tiimanni ja Daumani kuritegude kohta, mille peale Vana-Narva selts otsis üles arhiividokumente, mis tõendavat sadade narvalaste tapmist ja vangistamist ning Tiimanni ja Daumani juhtrolli selles. Kultuurikomisjoni (kelle ülesanne oli teema volikogule esitada) liikme Jelena Levina sõnul oli Narva üldse Eestimaa küljes tänu Daumanile ja Tiimannile, sest Dauman oli 1917. aastal linnapeana saanud Lenini käest loa ühendada Narva Eesti kubermanguga. Vana-Narva seltsi esinaine Vilma Talberg saatis selle peale kirja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele, kus palus abi, et selgitada Keskerakonna Narva liikmeile, et Vabadussõda polnud "gradanskaja voina" ja et Eesti Vabariigi piirid määrati kindlaks Tartu rahulepinguga. Kultuurikomisjoni esinaine Jelena Torokvei, kes ise pooldas nimede muutmist, ütles, et nii komisjoni liikmetel kui ka nende tänavate elanikel on selle kohta palju arvamusi: osa leidvat, et praeguste arusaamade järgi ei saa süüdistada inimesi toonastes tegudes.

Teine eelnõu

Küsimuse tõstatas 2017. aasta detsembris uuesti Narva linnasekretär Ants Liimets, kes uuris Töörahva Kommuuni aegseid repressioone Narvas ja edastas kogutud andmed Narva kohanimedega tegelevale komisjonile. Pakuti välja, et uus nimi võiks tulla kas endise Narva Elektrijaamade direktori ja Narva linnavolikogu esimehe Anatoli Paali auks, Narva aukodaniku ja hambakliiniku direktori Kristel Urmi auks või 1918. aastal Narva all hukkunud Soome vabatahtliku Lauri Pesoneni auks. Tänavanimede teemat puudutas 2018. aasta veebruaris Narvas viibides ka president Kersti Kaljulaid.

3. aprillil 2018 saatis Narvast pärit ja sõjaeelse Narva elanik Virve Kaljuste-Tootsi e-kirja Presidendi Kantseleile selle probleemi kirjeldamisega. Kiri edastati Narva linnapeale ning Narva linnavalitsus valmistas ette, arutas ja saatis 3. mail Narva linnavolikogule arutamiseks kahe tänava ümbernimetamise eelnõu. Esimese ettepanekuna pidi Ancis Daumani tänava uueks nimeks saama Lume tänav (sobitudes nõnda mikrorajooni teiste loodusteemaliste tänavanimedega), aga selle nimega tänav oli juba olemas Narva linna territooriumile kuuluvas aiandusühistus. Siis tehti ettepanek nimetada Daumani tänava ümber Koidu tänavaks. Albert-August Tiimanni tänava uueks nimks pakuti Soldino tänav. 13. septembril 2018 võttis Narva linnavalitsus eelnõu menetlusest tagasi.

Kolmas eelnõu

25. oktoobril 2018 toimunud istungil toetas Narva Linnavalitsuse nimekomisjon Ancis Daumani tänava ümbernimetamist Kivilinna tänavaks ja Albert-August Tiimanni tänava ümbernimetamist Soldina tänavaks. 12. detsembril 2018 kiitis Narva linnavalitsus tänavate ümbernimetamise eelnõu heaks ja edastas selle Narva linnavolikokku kinnitamiseks. Postimehele teadaolevalt oli osa volikogu saadikuid (näiteks kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Vladimir Butuzov) nimemuutuse vastu, tuues ühe peamise põhjusena välja registrite muutmise ja uute tänavasiltide paneku liiga suure kulu. Ants Liimets hindas need väited absurdseks ning tema sõnul käinuks elektroonilise registri andmete muutmine kiirelt ja tasuta ning tänavasiltide vahetuse kulu polnuks suur. Narvas võimul oleva fraktsiooni "Narva − Meie Kodu" liige Aleksei Mägi ütles, et volikogu otsus oleneb eelnõule lisatud seletuskirjast – eelmisel korral olevat seal olnud "vaid emotsioonid inimeste mahalaskmise kohta, ehkki mingeid tõendeid ära toodud ei olnud".

2019. aastal küsis Narva linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet kohanimenõukogult ekspertarvamust Tiimanni ja Daumani tänavanimede vastavuse kohta Kohanimeseadusele ning kas neid oleks vaja seadusest tulenevalt muuta. Toetudes Valdur Ohmanni ülevaatele Daumani ja Tiimanni tegevusest toetas Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg 2019. aasta 28. märtsil kohanimenõukogule saadetud ettepanekus seisukohta, et Daumani ja Tiimanni tänavanimed on vastuolus kohanimeseadusega. Kohanimenõukogu teatas seejärel 1. aprillil Narva linnavõimudele, et tegemist on sobimatute tänavanimedega, mis tuleb ära muuta. Seejuures osutati seadusesättele, mille kohaselt tuleb kohanime määramisel välistada sobimatust Eesti aja- ja kultuurilooga. Samas aga ei käinud see seadus juba olemasolevate nimede kohta ja selle alusel ei saanud sundida omavalitsusi vanu nimesid muutma.

6. aprillil 2020 võttis Narva linnavalitsus eelnõu menetlusest tagasi. Sellist asjade käiku selgitades tõi linnapea Aleksei Jevgrafov välja, et "eelnõu on olnud mitmeid kordi volikogu komisjonides arutluses, kuid ei ole leidnud senini komisjonide poolt heaks kiitmist ja ei ole jõudnud volikogu päevakorda", et "eelnõu tagasikutsumise põhjuseks ei ole eesmärk tänavanimetuste muutmata jätmine vaid põhjuseks on vajadus eelnõu täiendamiseks ja lisa põhjenduste koostamiseks, et oleks võimalik volikogus menetlust uuesti alustada ja lõpule viia" ning et "käesoleval ajal on menetlusse võetud Riigikogus "Kohanimede muutmise seadus 208 SE", mis täpsustab kohanimede määramist". Narva opositsioonipoliitiku Katri Raigi hinnangul oli Narva poliitiline võim toitnud end riigile vastandumisest ja kahest tänavanimest (Daumani ja Tiimanni) oli saanud põhimõtte küsimus: kes võidab, kas riik või linn. Raigi meelest seostus Narva inimestele nimede vahetus sellega kaasnevate kuludega ja pole aus süüdistada neid "punamõrtsukate kaitsmises", sest Daumani ja Tiimanni tausta ning Eesti riigi tekkimise lugu lihtsalt ei tunta. Lisaks kardetavat, et riik tahab ühtlasi Puškini tänava nime muutmist.

Neljas eelnõu

25. juulil 2020 tegi riigihalduse minister Jaak Aab Narva linnale ettepaneku vahetada esimesel võimalusel sobimatud tänavanimed Eesti aja- ja kultuurilooga sobivate nimedega. 29. oktoobril võttis Riigikogu suuresti just Narva kaasuse tõttu vastu kohanimeseaduse muudatuse, mille järgi ei saa enam panna tänavatele nime, mis oleks pühendatud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isikutele. Ühtlasi tuli muuta ka juba varem pandud sellised nimed. Narva linnavalitus teatas, et Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile on tehtud ülesandeks valmistada ette eelnõu sobimatute tänavanimede asendamiseks. Jaak Aab väljendas seisukohta, et kuigi nüüd on alus sundida nimesid muutma kasvõi kohtu kaudu, siis kuna Narva linn on lubanud lõpuks küsimusega tegeleda, siis esialgu tuleks neile selleks võimalus anda.

Hiljem uueks linnapeaks saanud Katri Raik ütles 2021. aasta augustis, pingelise kohaliku võimuvõitluse ajal, et tänavate ümbernimetamise teema pole hetkel linnas kõige aktuaalsem küsimus ja volikogust see läbi ei läheks. Viimast olevat talle öelnud volikogu esinaine Tatjana Stolfat. Keskerakondlase Stolfati sõnul suhtuks ta nimemuutusse positiivselt, kui "küsitaks ka kodanike arvamust" ja lisas, et "olulist rolli mängib ka rahastamine, mis aitab vähendada negatiivset reaktsiooni selles küsimuses ja kaasab kodanikke linna aktiivsesse ellu." Keskerakondlasest volikogu kultuurikomisjoni esimees Vladimir Butuzov ütles, et tema toetab antud tänavate ümbernimetamist, selles olevat ka fraktsiooni sees kokku lepitud ja vastav ettepanek tehtud, aga seda ei võetud arutusele. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Ilja Fjodorov teatas, et ta "pole selle vastu, kui leiduvad uued tänavanimed, millega Narva elanikud rahul on" ja et "parem oleks, kui selles osas tehtaks küsitlus või referendum." Valimisliidu "Meie Narva" fraktsiooni aseesimees linnavolikogus Viktor Šemarin ütles, et tema nimemuutmiste vastu pole, aga seda on takistanud võimulolijate vastuseis ja käesoleva hetke, kus Raiki püütakse linnapea kohalt maha võtta, ebastabiilsus ning arvas, et eesootavad valimised võivad tuua selguse ja nimeküsimuse lahendamise.

Narva linnavolikogu avaldas Katri Raigile 16. augustil umbusaldust ja 26. augustil sai uueks linnapeaks Ants Liimets. Oktoobris oma ametiaja viimasel ringsõidul Narvat külastanud president Kersti Kaljulaid kinkis uuele linnapeale tänavasildid "Soldino" ja "Kivilinna", et ärgitada tagant tänavate ümbernimetamist.

Ajakirjanik Erik Kalda ütles 2022. aasta veebruaris lahenduseta nimeküsimust kommenteerides, et „tundub, et asi pole siin niivõrd nende punategelaste nimedes, vaid mingis arusaamatus põhimõttes seista järjekordselt vastu mingile oletatavale Eesti riigi "kollile", mida ju tegelikult pole, aga millega on narvalasi aastaid hirmutatud.”

Pärast 2021. aasta oktoobris toimunud linnavolikogu valimisi taas linnapeaks saanud Katri Raik ja uus moodustatud valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid "Katri Raigi nimekiri" ja Eesti 200, ei pidanud tänavanimede muutmist prioriteetide hulka kuuluvaks teemaks. 2022. aasta veebruaris ütles Raik, et vastav dokument otsustati siiski volikogule menetlemiseks saata, aga volikogus tehtavat otsust ta prognoosida ei oska. Samas lisas ta, et inimesed suhtuvad tänavanimede muutmisse valulikult ja ta ei taha, et selle pärast algaks uus mälestusmärkide sõda. Märtsis antud intervjuus ütles Raik Venemaa-Ukraina sõja kontekstis tänavanimede teema kohta, et "praegu ei ole lihtsalt aeg" ning "rahu ja turvalisus on kallim kui miski muu."

Juulis 2022 antud intervjuus ütles riigihalduse minister Riina Solman, et Ukraina sõja tõttu on tekkinud "moraalselt soodne pinnas" ebasobivate monumentide ja kohanimede, sealhulgas Ancis Daumani tänava nime, eemaldamiseks. Solman märkis, et kohanime seadust plaanitakse muuta nii, et juhul kui kohalik omavalitsus seadusega vastuollu minevat nime ise ära ei muuda, siis saab ümbernimetamise õiguse minister. Augustis ütles linnapea Katri Raik, et tänavanimede muutmise eelnõu on volikokku saadetud, aga esialgu mitteametlikult ja kavas on seda veel fraktsioonijuhtidega arutada, sest eelnõu kohest heakskiitmist ta ei uskunud. Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov arvas, et hiljuti linnas toimunud punamonumentide teisaldamise tõttu on hetkel 90% narvalasi nimemuutuste vastu.

Septembris 2022 saatis riigihalduse minister Riina Solman Narva linnapea Katri Raigile kirja, kus osutas mitme Narva tänavanime vastuolule seadusega ja palus anda kahe nädala jooksul vastus, kuidas linna küsimuse lahendada kavatseb. Vastuseks tegi linnavalitsuse ekspertide komisjon ettepaneku sobimatud nimed ära muuta. Ancis Daumani tänav pidi saama ettepaneku kohaselt nimeks Kivilinna, viitega tänava asukohale. Plaani järgi pidi küsimust arutama veel Narva volikogu ajaloolise pärandi komisjon ning eelnõu jõudma oktoobris linnavalitsuse istungile ja hiljemalt detsembris volikokku.

21. detsembril 2022 toimunud linnavalitsuse korralisel istungil otsustati esitada Narva Linnavolikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu "Ametlike kohanimede määramine (tänavate ümbernimetamine: Albert-August Tiimanni tänav Soldina tänavaks; Ancis Daumani tänav Kivilinna tänavaks; Soldino tee Suur-Soldina teeks)".

26. jaanuaril 2023 toimunud linnavolikogu istungil kiideti heaks otsuse eelnõu, mille järgi nimetatakse Ancis Daumani tänav ümber Kivilinna tänavaks ja Albert-August Tiimanni tänav ümber Soldina tänavaks. Tänavasiltide vahetamisega alustati 2023. aasta aprillis.