Kirpmardikas
| Kirpmardikas | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Animalia |
| Hõimkond |
Anthropoda |
| Klass |
Insecta |
| Selts |
Coleoptera |
| Sugukond |
Chrysomelidae |
| Perekond |
Alticinae |
Kirpmardikas (Alticinae) on lehemardikate alamperekonna putukas, kes on tuntud kultuurtaimede kahjurina. Täiskasvanud kirpmardikas toitub taimede lehtedest, samas kui vastne kahjustab juuri.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirpmardikas on väike, tavaliselt alla 6 mm pikkune ja sageli tumedat värvi. Mardika suured tagajalad on kohandatud hüppamiseks.[1]
Levinumad liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Viinamarja-kirpmardikas (Altica chalybea) on 4-5 mm pikkune ja tumesinist värvi. Varakevadel toitub ta viinamarjapungadest ning suvel viinamarjalehtedest. Viinamarja-kirpmardika tõrjumiseks pihustatakse viinamarjalehti arseenimürgi või mõne muu insektitsiidiga.[2]
Kartuli-kirpmardikas on must, umbes 1,5 mm pikkune ja väga levinud kahjur Põhja-Ameerikas, kes toitub maavitsalisdest nagu kartulid, tomatid, paprika, baklažaan. Täiskasvanud isendid ilmuvad mullast kevade keskpaiku ja toituvad maavitsaliste noortest lehtedest. Vastsed kahjustavad kartulimugulaid, tekitades nende pinnale ja sisemusele roopaid ja lohke, mis kooritud kartulitel on nähtavad mustade laikudena. Kartuli-kirpmardikas levitab ka mitmeid kartulihaigusi.[2]
Maisi-kirpmardikas on umbes 1,5 mm pikkune musta värvi putukas, kes toitub maisitaimedest. Maisi-kirpmardika kahjustused esinevad peamiselt alla 15 cm kõrgustel taimedel ning on ohtlikud eelkõige kehvades kasvutingimustes. Ta toitub lehtedest, eemaldades neilt rohelise pealmise kihi ja jättes järele ebakorrapärased pruunid või hallid jooned. Lisaks lehtede kahjustamisele levitab maisi-kirpmardikas Stewarti närbumistõbe põhjustavat bakterit.[2]
Triibuline kirpmardikas sööb peamiselt ristõielisi taimi nagu kapsas, spargelkapsas, raps ja redis. Täiskasvanud mardikas on 2 mm pikk ja läikivmustade kattetiibadega, millel on kollakate triipudega muster. Täiskasvanud mardika tekitatud kahjustused ilmuvad lehtedele väikeste lohkude või aukudena. Vastsed tekitavad tõsist kahju taimede juurtele, eriti naeristel ja redistel.[1] Triibuline kirpmardikas on kõige levinum rapsikultuuride kahjur[2]. Nad närivad lehtedesse väikeseid auke, mis vähendavad taime fotosünteesipinda ja kasvukiirust. Kui noored taimed saavad tugevalt kahjustada, võivad nad hukkuda. Eriti kriitiline on periood enne 4–6 pärislehe arengut.[3]
Kahvatutriibuline kirpmardikas toitub kapsast, ubadest, tomatitest, maisist ja maasikatest, kuigi tema looduslikeks peremeestaimedeks on puju ja hanemalts. Täiskasvanud putuka pikkus on umbes 3 mm ning selle värvus varieerub punakast pruunikaskollaseni. Tiibadel on lai sirge kollane triip.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Flea beetle | Description, Insect, Pests, Crop Damage, & Control | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Rick E. Foster and John L. Obermeyer. "FLEA BEETLES" (inglise). Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ Hiiesaar, Külli & Metspalu, Luule & Lääniste, Peeter & Jõgar, K.. (2003). Specific composition of flea beetle (Phyllotreta spp.), the dynamics of their number on the summer rape (Brassica napus L. var. oleifera subvar. annua) Mascot. Agronomy Research. 2.