Kirjanduslinn

Allikas: Vikipeedia

Kirjanduslinnade programm on osa UNESCO loomelinnade võrgustikust, mis rajati 2004. aastal.[1] Võrgustik sai alguse UNESCO ülemaailmse kultuurilise mitmekesisuse liidu algatusest (Global Alliance for Cultural Diversity initiative), mis loodi 2002. aastal. Selle eesmärk on "edendada linnade sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut nii arenenud kui ka arengumaades."[1] Võrgustiku linnad edendavad kohalikku loometegevust ja juhinduvad UNESCO eesmärgist toetada kultuurilist mitmekesisust.[1]

Loomelinnade tähtis aspekt on avaliku ja erasektori partnerlus (public/private partnership, PPP) toetamine, eriti julgustades väikeettevõtete ettevõtlikkust ja loomepotentsiaali. Kirjandus on vaid üks loomelinnade kategooria; teised on muusika, film, meedia, gastronoomia, käsitöö ja rahvakunst.[1]

2014. aastal otsustas taotleda kirjanduslinna nimetust ka Tartu, linn sai võrgustiku liikmeks 2015. aasta detsembris.[2]

Kirjanduslinnade kriteeriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Et saada UNESCO kirjanduslinnaks, peab linn vastama reale tingimustele.[3] Kokkuvõttes on need järgmised:

  • Kirjastustegevuse kvaliteet, kvantiteet ja mitmekesisus linnas
  • Kodumaisele või väliskirjandusele keskenduvate haridusprogrammide kvaliteet ja kvantiteethariduse esimesel, teisel ja kolmandal astmel
  • Kirjanduse, näitekirjanduse ja/või luule oluline roll linnas
  • Kodumaist ja väliskirjandust propageerivate kirjandussündmuste ja -festivalide rohkus
  • Raamatukogud, -poed ja avalikud või erakultuurikeskused, mis säilitavad propageerivad ja levitavad kodumaist ja väliskirjandust
  • Kirjastussektori kaasamine kirjandusteoste tõlkimisse kohalikest keeltest ja väliskirjandusest
  • Traditsioonilise ja uue meedia aktiivne osalus kirjanduse propageerimisel ja kirjandustoodete turu tugevdamisel

Kirjanduslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]