Kirik Künkal (Sighișoara)

Allikas: Vikipeedia
Kirik Künkal

Kirik Künkal (rumeenia keeles Biserica din Deal) on tähtis sakraalarhitektuuri monument Rumeenias Mureși maakonnas Sighișoara tsitadellis. See on suuruselt kolmas kirik Transilvaanias.

429 meetri kõrgusel paiknev kirik on tavatult suur ja paistab kaugele. Paljud uurijad usuvad, et enamik kiriku arhitektuurilisi detaile, nagu Tunnitorn ja kergelt nihkes kabel, viitavad eri staadiumitele kiriku sajandeid väldanud ehitusloos.

Hoone ehitamine ja konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Vasakpoolne välissein

Erinevalt Lääne-Euroopa hilistest gooti monumentidest iseloomustab seda kirikut väline lihtsus, kuna enamik Transilvaania sakside kirikuid olid kindlustatud ega saanud endale lubada väliskülgedel rikkalikke kaunistusi. Transilvaanias toimus 14. ja 15. sajandi vahel mitme saksa arhitektuurikoolkonna mõjul vanade romaani kirikute transformatsioon gooti kirikuteks.

15. sajandi algul levitasid paljud Saksamaalt pärit müürsepad uut tüüpi kirikusaale, millega muudeti vanu hooneid üsna põhjalikult. Selle kiriku ehitustööd algasid aastal 1429 ning lõppesid 1488. aastal, kuid järgnevate aastate jooksul toimus veel palju arendusi. Hilisemate sajandite jooksul on kiriku juures toimunud üsna vähe suuremaid ehitusi. 1704. aasta ungarlaste rünnaku järel parandati lahingutes tugevalt viga saanud katust. 1838. aastal toimunud maavärina ajal varises kiriku sisemuses kokku mitu seina, mis hiljem üles ehitati. 1934. aasta restaureerimistööde käigus avastati vanad lubjaga kaetud freskod, mis pärinevad aastast 1776.

Interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikus asub Transilvaania ainus krüpt, mida on aarete leidmise lootuses korduvalt rüüstamas käidud. Seal leidub kõrgeid kirikupinke 14 istme ja dekoratsioonidega kaetud seljatoega. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka sissepääsu juures asuvad 60 sarkofaagi.

Kiriku siseseinad on täielikult maalingutega kaetud. Tänapäevani säilinud fragmente nendest maalingutest peetakse Transilvaania väärtuslikumateks. Vanimad seinamaalingud on pärit 14.16. sajandist. Nende hulgast võib leida mitmeid gooti ja renessansiajastu meistriteoseid, nagu "Kristuse kannatused" ja "Peaingel Miikael hinge kaalumas".