Kinue Hitomi

Kinue Hitomi

Kinue Hitomi 1926. aastal
Isikuandmed
Riik	Jaapan
Sünniaeg	1. jaanuar 1907
Sünnikoht	Okayama
Surmaaeg	2. august 1931
Medalid
Olümpiamängud Hõbe 1928 Amsterdam 800 m jooks

Kinue Hitomi (人見絹枝 Hitomi Kinue; 1. jaanuar 1907 Okayama prefektuur Okayama – 2. august 1931) oli Jaapani naiskergejõustiklane.

Kinue Hitomi sündis talupoja perekonnas teise tütrena. Kuigi talle meeldis rohkem õues mängida kui õppida, õnnestus tal sisse saada Okayama tütarlastekooli, kuhu oli keelatud vastu võtta rohkem kui 25% kandidaatidest.

Kooliajal harrastas ta arvestataval tasemel tennist. 16-aastaselt hakkas ta kooli võistkonnas võistlema ka kergejõustikus ja saavutas kaugushüppes tulemuse 4.67. See oli parem Jaapani rekordist, kuid jäi rekordiks kinnitamata.

Ta lõpetas 1924. aastal 17-aastaselt kooli ja asus õppima praegusse Jaapani Naiste Kehalise Kasvatuse Kolledžisse. Ta võistles Okayama prefektuuri kergejõustikuvõistlustel ja püstitas Jaapani rekordi naiste kolmikhüppes 10.33.

1925. aastal hüppas ta Tōkyōs kolmikut 11.35, mis oli 85 cm võrra parem šveitslanna Adrienne Käneli maailmarekordist, kuid seegi jäi ametlikult kinnitamata.

Aastal 1926 asus ta ajakirjanikuna tööle Ōsaka ajalehte Mainichi Shinbun, kus töötas spordiosakonnas surmani 1931.

Sama aasta mais püstitas ta Miyoshinos Jaapani rekordid kaugushüppes (5.06), kuulitõukes (10.39) ja 100 m tõkkejooksus (15,4).

Aastal 1926, neli kuud pärast tööleasumist, võistles ta ainsa jaapanlasena Göteborgis teistel naiste olümpiamängudel (1926. aasta naiste maailmamängudel). Seal püstitas ta 28. augustil maailmarekordi kaugushüppes 5.50 ja võitis hoota kaugushüppe maailmarekordiga 2.49. Ta võitis ka kettaheites hõbemedali (32.61) ja 100 jardi jooksus pronksmedali (12,0) ning saavutas 60 m jooksus 5. koha. Ta kogus 15 individuaalset kohapunkti, mis oli nende võistluste parim tulemus (selle eest sai ta Rahvusvahelise Naiste Spordiföderatsiooni presidendilt Alice Milliat'lt parima võistleja kuldmedali). Jaapani võistkond tuli 5. kohale.

17. oktoobril 1926 hüppas ta Hiinas Harbiinis kolmikut 11.62, mis jäi maailmarekordiks 13 aastaks ja 4 päevaks, kuni selle ületas tema kaasmaalane Rie Yamaguchi.

Kinue Hitomi 1928.

Mais 1927 jooksis ta Tōkyōs 200 meetrit 26,2-ga (maailmarekord oli 26,0) ja hüppas paigalt kolmikut 2.61, mida maailmarekordiks ei kinnitatud. Oktoobris jooksis ta Tōkyōs 50 m maailma tipptulemusest parema 6,4 sekundiga, mis jäi jällegi rekordiks kinnitamata.

Mais 1928 jooksis ta Tōkyōs 100 meetrit 12,4-ga ja 400 m 59,0-ga, mis oli maailma tipptulemusest parem, kuid tollal 400 m jooksu maailmarekordeid ei registreeritud. 20. mail kordas ta Ōsakas 100 meetri jooksus maailmarekordit 12,2 ja püstitas kaugushüppes maailmarekordi 5.98, mis jäi püsima 11 aastaks, 2 kuuks ja 10 päevaks. 100 meetri jooksus oli ta maailmarekordi kaasomanik kõigest 13 päeva.

Aastal 1928 osales ta Amsterdami olümpiamängudel ainsa naisvõistlejana 40 Jaapani sportlase hulgas. Ta osales kõigil neljal kergejõustikualal (100 m, 800 m, kettaheide ja kõrgushüpe), keskendudes muidugi 100 meetri jooksule, kuid üllatuslikult ei pääsenud ta sel alal finaali. Ka kettaheites ja kõrgushüppes ei tulnud head tulemust.

Amsterdami suveolümpiamängud 1928. 800 m jooksu finaal. Kinue Hitomi (vasakul) ja Lina Radke.

Ta polnud kunagi 800 m jooksus võistelnud, kuid sellegipoolest pääses ta ajaga 2.26,2 viimasena finaali ja võitis seal ajaga 2.17,6 hõbemedali, jäädes lõpus napilt alla Lina Radkele. Nähes, missuguseid raskusi oli naistel pärast finišit taastumisega, otsustas ROK, et naised ei tohiks nii pikka maad joosta, ja kuni 1960. aasta suveolümpiamängudeni ei olnud naistel enam 400 meetrist pikemat jooksu olümpiamängude kavas. Hitomi medal oli esimene Jaapani naissportlase võidetud olümpiamedal. Samal päeval võitis Mikio Oda meeste kolmikhüppe, saades esimeseks Jaapani olümpiavõitjaks.

19. mail 1929 püstitas Hitomi Miyoshinos 200 m jooksus maailmarekordi 24,7, mis püsis 3 aastat ja 3 kuud. Oktoobris jooksis ta Shenyangis 100 m 12,0-ga, mida aga ei kinnitatud maailmarekordi kordamiseks, ja 60 m 7,5-ga, mida maailmarekordiks ei kinnitatud.

Ta osales kolmandatel naiste olümpiamängudel 1930 Prahas. Tänu tema organiseerimistööle pani Jaapan seal välja kuus naist, kellest ülejäänud olid temast märksa nooremad. Hitomi ise saavutas neil võistlustel paremuselt teise punktisumma, võites kaugushüppe (5.90), tulles kolmevõistluses teiseks ja odaviskes 60 meetriga kolmandaks. Jaapan tuli võistkondlikus arvestuses neljandaks.

Seejärel reisis Hitomi koos teiste Jaapani tüdrukutega mööda Euroopat, võisteldes Varssavis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis ja Londonis. Niisugune pingutus ei mõjunud tema tervisele hästi.

Kodumaale naasnult jätkas Hitomi tööd naiste kergejõustiku arendamisel, kuid suri ootamatult 2. augustil 1931, täpselt kolm aastat pärast oma medalivõitu Amsterdamis, kopsupõletikku (teistel andmetel kopsutuberkuloosi), olles kõigest 24-aastane.

Praha linn püstitas talle mälestuskivi pealdisega "Me tunnustame Kinue Hitomit, kes pani maailma särama."

2002. aastal sai Kinue Hitomi Aasia Kergejõustikuassotsiatsiooni väljaande Asian Track and Field News lugejaküsitluses, mis pidi välja selgitama Aasia kõigi aegade parima naiskergejõustiklase Ji Zhengi (Chi Cheng; 73 punkti) järel teise koha (62 punkti).

Kinue Hitomi algatusel võeti koolidevahelistel pesapalliturniiridel kavva pidulik sissemarss koolide plakatitega ja hakati pärast võistlusi laulma võitnud kooli laulu. Samuti võeti tema ettepanekul koolides tööle treenerid.

Saavutused

Olümpiamängud

Hõbemedal 1928. aasta suveolümpiamängudel 800 m jooksus

Naiste maailmamängud

• 1926
  • kaugushüpe, esimene
  • hoota kaugushüpe, esimene
  • kettaheide, teine
  • 100 jardi jooks, kolmas
  • 60 m jooks, viies
• 1930
  • kaugushüpe, esimene
  • kolmevõistlus, teine
  • 60 m jooks, kolmas
  • kettaheide, kolmas

Maailmarekordid

• 50 m jooks
  • 6,4 oktoober 1927 Tōkyō, mitteametlik
• 60 m jooks
  • 7,5 oktoober 1929 Shenyang, mitteametlik
• 100 m jooks
  • 12,2 20. mai 1928 Ōsaka
  • 12,0 oktoober 1929 Shenyang, ei kinnitatud
• 200 m jooks
  • 24,7 19. mai 1929 Miyoshima
• 400 m jooks
  • 59,0 mai 1928 Tōkyō, mitteametlik
• hoota kaugushüpe
  • 2.49 28. august 1926 Göteborg
  • 2.61 mai 1927 Tōkyō, ei kinnitatud
• kaugushüpe
  • 5.50 28. august 1926 Göteborg
  • 5.78 20. mai 1928 Ōsaka
  • 5.98 20. mai 1928 Ōsaka
• kolmikhüpe
  • 11.35 1925 Tōkyō, ei kinnitatud
  • 11.62 17. oktoober 1926 Harbiin

Vaata ka

• Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel

Välislingid

• Elulugu (inglise keeles)