Kineetiline kunst

Kineetiline skulptuur "Every brass you take" (autor Willi Reiche, 2019)

Kineetiline kunst, ka kineetiline skulptuur on moodsa kunsti suund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega.

Kineetiline kunst tekkis 1920.–1930. aastatel. Selle esindajad soovisid ületada skulptuuri traditsioonilist staatilisust ja integreerida seda ümbritsevasse keskkonda. Eksperimente dünaamilise plastilise kunsti loomisel võib leida futurismist, dadaismist, Vene konstruktivismist ja kunstikoolis Bauhaus.

Venemaal seostatakse kineetilise kunsti ideid eelkõige Vladimir Tatliniga, kes lõi Kolmanda Internatsionaali monumendi maketi (1919–1920).

Šveitsi kunstnik Jean Tinguely (1925–1991) otsis endale lõputuid inspiratsiooniallikaid ning kasutas neid otseses või kaudses mõttes ära ka oma teostes. Elu jooksul avas ta väga palju isikunäitusi üle maailma ning tema kineetilised ja ennasthävitavad skulptuurid olid kunstimaailmas märkimisväärsed ja isikupärased.

Inglise kunstniku Thomas Heatherwicki (s. 1970) loodud kineetiline skulptuur "The Rolling Bridge" (2005) on ühtlasi ainulaadne kokkurullitav jalgsild Londonis.

Installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaa (s. 1939) on üks Eesti esimesi kineetilise kunsti viljelejaid.

Kineetilisi skulptuure

• 
  "Heureka" (Jean Tinguely, 1964)
• 
  "Eos" (Jean Tinguely, 1965)
• 
  "Kinetische Kreisspirale II" (Jörg Wiele, 2004)
• "The Rolling Bridge" (Thomas Heatherwick, 2005)
• 
  "Wings to the Heavens" (David Ascalon, 2008)