Kimmerlased

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kimmerlased ehk kimmerid olid 8.-7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel elanud, indoeuroopa iraani keelt rääkinud rändhõimud. Nimetust kimmerlased kasutati ka rauaajal üldnimetusena Musta mere põhjaosa elanike kohta.

Urartu tänapäeva riigipiiride taustal, 8. sajandil eKr
Kimmerlaste invasioonid Kolhethi, Urartu ja Assüüria vastu 715–713 aastatel eKr

Teave nendest on meieni jõudnud Herodotose, Odüsseia ja Assüüria ajalooallikate järgi. Assüüria kuningate kirjutist kohaselt 714 a eKr asusid mad Sevani järvest loodepiirkonnas ning tasusid andameid Urartule, kuid suutsid tõrjuda Urartu kuninga sõjaretke. 7. sajandil eKr vallutasid nad osa Väike-Aasia lääneosa alasi ning ohustasid Lüüdia alasi ning nende tagasitõrjumiseks lõi Lüüdia kuningas Giges liidu Assüüria kuninga Assurbanipaliga. Kimmerlased vallutasid Väike-Aasias osa kreeklaste Joonia linnriike.

7. sajandi paiku eKr tõrjusid sküüdid kimmerlased Väike-Aasiasse, arvatavasti Kapadookiasse.