Killer NIC

Killer NIC (lühend inglise keelest Network interface card) on Bigfoot Networki loodud võrgukaart, mis on välja töötatud vältimaks Microsoft Windowsi TCP/IP pinu ja töötlema protsessid kaarti peal selle jaoks mõeldud võrgu töötlemise komponendil (inglise keeles "Network processing unit"). Väidetavalt suudab Killer NIC lühendada võrgu latentsusaega ja vähendada hilinemist. Kaart toodi turule aastal 2006.

Mudelid ja riistvara[muuda | muuda lähteteksti]

Killer NIC esimesed mudelid olid M1 ja K1, mis tulid müügile aastal 2006 ja mille tootmine on praeguseks lõpetatud. Need polnud eriti populaarsed oma hinna ja kasuteguri suhte tõttu. Uued mudelid, mis on ligi kaks korda madalama hinnaga, on mitmetes testides saanud positiivset tagasisidet.

Killer NIC on hetkel saadaval kahe mudelina: Killer 2100 ja Killer Xeno Pro. Kõik peale pesade, mälu ja kaardi suuruse on neil sama. Mõlemad kasutavad 400 MHz Bigfoot Networksi protsessorit, 128 MB DDR2 266 MHz mälu, nõuavad emaplaadil PC-Ie ühenduspesa ja on 10-vatise voolutarbega. Mõõtmetega 4,75" x 4,97" x 0,875" Killer 2100 omab ainult RJ-45 porti, aga 4" x 4,5" x 0,75" suurune Killer Xeno Pro omab RJ-45, USB 2.0 ja 3,5 mm heli sisend- ja väljundpesa.

2010. aastal hakati tootma kaarti VisionTeki Killer HD5770, millel on Bigfoot Killer E2100 mudel ühendatud ATI RADEON HD5770 graafikakaardiga.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Tootja on lubanud mängu võrgustiku DNA (inglise keeles "Game Networking DNA") tehnoloogiat igal nende poolt toodetud kaardil. See tehnoloogia peaks andma mitmeid eeliseid Killer NIC kasutajale, mis parandavad arvuti jõudlust ja lihtsustavad võrgukoormuse jälgimist. Kõik ta lubatud eriomadused aga praktikas alati ei tööta, kuid teatud riistvara ja programmide tuleb vahe ilmsiks.

Kiirus[muuda | muuda lähteteksti]

Väidetavalt pakutakse suurimat kiirust võrgumängudele tänu kahele tehnoloogiale:

Vähendab koormust protsessorilt. Protsessor peab tegelema tavaliselt lisaks mängutöötlusele ka võrguühendusega, aga Killer NIC-d vähendavad selle peaaegu olematuks. Selle mõju tuleb tavaliselt välja nõrgema arvuti puhul, mille protsessoril on raskusi mängu puhtalt jooksutamisele.
Väldib Windowsi võrgu pinu. Saates mängu liiklus ümber Windowsi võrgu pinu saame me mängu andmeid liigutada kiirelt võrgust mängu ilma et peaks ootama Windowsi toimingute järel, mille korral klassifitseeritakse, sorteeritakse ja valmistatakse andmed mängu jaoks. (Tomshardware tõi välja oma testides, et mõne kvaliteetse ruuteriga saab samuti määrata võrguühenduse prioriteeti)

Informatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Arenenud mängu märkamine. Killer NIC avastab väidetavalt mängu paketid üles ja annab neile eelise mängu väliste tegevuste ees.
Ühenda ja mängi. Kaart nõuab ainult arvutisse ühendamist ja vastavate draiverite installeerimist. Edaspidi pole vaja enam parandusi tõmmata mängude jaoks eraldi.
Võrguprotsessori komponent (inglise keeles "Network Processing Unit"). Tavalistel võrgukaartidel puudub vastav komponent, mistõttu saab kaart tegeleda saabuvate protsessidega enne kui need jõuavad arvuti protsessorini.

Kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Killer NIC muudab mitmed keerukad protsessid kasutajasõbralikuks.

Visuaalne ülekandekiiruse kontroll. See võimaldab näha kõiki võrguühendust kasutavaid programme ning lubab vähendada või suurendada manuaalselt programmide prioriteete. Samuti saab limiteerida kindla programmi võrgukoormust.
Rakenduse blokeerija. Soovi korral on võimalik takistada kõik välised rakendused, mis võib vähendada ühenduse koormust ja muuta seda turvalisemaks.
Võrgumängu PC jälgija. Võimaldab näha kas jõudluse vähenemine mängus tekkis arvuti või võrguühenduse tõttu.

Kasutegur[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeste Killer-kaartide väljatuleku ajal peeti seda lihtsalt inimestelt raha väljameelitamise vahendiks, mis tegelikult mitte midagi või väga vähe juurde annab mängudele ja interneti sirvimisele. IGN tegi jõudlustesti kasutades F.E.A.R.-i selleks ja sellest selgus tõsiasi, et Killer NIC suurendas kaadrisageduse (fps – frames per second; 'kaadrit sekundis') 15,41 pealt 23,5 peale. Mõlemad tulemused saadi keskmise kaadrisagedusega 15-minutilise perioodi ajal. Samas mainiti, et testarvutid olid suhteliselt nõrgad vastava testi jaoks. Anandtech sooritas hiljem oma testid, mis näitasid samuti paremaid tulemusi mängudes, kuid kasu oli palju väiksem kui IGN testide puhul kuna seekord oli testarvuti võimsam. Killer NIC andis natuke paremaid tulemusi veebilehtede sirvimisel, kuid Firefoxi freeware addoniga oli võimalik saada sama tulemus Killeri kaardita. Erinevaid mänge testides avastati, et ainult mõni üksik mäng, mida Killer NIC oma testides kasutab või mille kaartiga ostes kaasa saab, suutis näidata märgatavaid tulemusi testi tulemustes. Pärast Tomshardware Killer Xeno Pro teste öeldi kokkuvõtteks, et piisavate arvutiteadmistega saab enamus probleemid lahendada ka ilma selle kaartita ning suurema kasu saaks, kui osta sama raha eest hoopis parem graafikakaart või kvaliteetne ruuter, millega saaks samuti prioriseerida ühenduse läbikäiku mängudesse. Tootel on rikkainimese mänguasja reputatsioon hetkel kuna see muudab põhiliselt võrguühendusehaldamist mugavamaks ja mõngigal juhul ka aitab seda kiirendada, kuid maksab oma eriomaduste kohta liiga palju. Killer 2100 mudel on näitanud testides paremaid tulemusi kui Killer Xeno Pro, kuid siiski ei sobi see igapäev inimese arvutisse. Tegu on ikkagi võrgukaardiga, mis on eelkõige mõeldud entusiastide arvutisse, kellel juba on maksimaalne riistvara muudes valdkondades.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]