Kiiverkaasuar
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2025) |
| Kiiverkaasuar | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Jaanalinnulised Struthioniformes |
| Sugukond |
Kaasuarlased Casuariidae |
| Perekond |
Kaasuar Casuarius |
| Liik |
Kiiverkaasuar |
| Binaarne nimetus | |
|
Casuarius casuarius (Linnaeus, 1758) | |
 Kiiverkaasuari levila | |
Kiiverkaasuar (Casuarius casuarius) on kaasuari perekonda kuuluv linnuliik.
Kiiverkaasuar tuntud ka kui lõunakasuaar, on suurekasvuline lind, kes elab Uus-Guinea, Indoneesia ja Kirde-Austraalias vihmametsades. Linnu nime annab talle peas asuv kiivrit meenutav moodustis. Uurijad on oletanud, et see aitab nii metsas läbi tiheda taimestiku liikuda kui ka liigset kehasoojust hajutada. Kindel on aga see, et kiiver lisab linnule aukartustäratava välimuse. Sama muljetavaldavad on tema välimuse muud tunnused: must sulestik, erksinine pea ning punased kaelavoldid. Tegemist on lennuvõimetu liigiga, kelle lähisugulased on emu ja jaanalind.
Kiiverkaasuar toitub peamiselt viljadest, mida ta neelab tervelt alla. Tänu sellele levitab ta sadu taimeliike, sealhulgas neid, kelle seemned idanevad vaid pärast linnu seedekulgla läbimist. Nii toetab ta taimestiku mitmekesisust ning taastumist, olles seeläbi vihmametsa ökosüsteemi vaieldamatult võtmeisik.
Kaasuarid on reeglina üksiklased ja arglikud, muutudes ohtlikuks vaid siis, kui tunnevad end ohustatuna. Emaslind muneb 3–8 rohekas-sinakat muna, ning jätab need siis isaslinnu hooleks, kes haub mune ligi kaks kuud ning hoolitseb poegade eest järgmised üheksa kuud.
.