Kiirikmadu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kiirikmadu
Kiirikmadu Xenopeltis unicolor
Kiirikmadu Xenopeltis unicolor
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Pythonoidea[1]
Sugukond Kiirikmadulased Xenopeltidae
Perekond Kiirikmadu Xenopeltis
Reinwardt, 1827
Liik Xenopeltis unicolor[2]
Binaarne nimetus
Xenopeltis unicolor
REINWARDT, 1827
Sünonüümid
  • Xenopeltis unicolor REINWARDT in BOIE 1827
  • Xenopeltis concolor REINWARDT in BOIE 1827
  • Xenopeltis leucocephala REINWARDT in BOIE 1827
  • Tortrix xenopeltis SCHLEGEL 1837
  • Xenopeltis unicolor — BOULENGER 1893
  • Xenopeltis unicolor — SMITH 1943
  • Xenopeltis unicolor — ZHAO & ADLER 1993
  • Cryptophidion annamense WALLACH & JONES 1992 (fide PAUWELS & MEIRTE 1996)
  • Xenopeltis unicolor — MANTHEY & GROSSMANN 1997
  • Xenopeltis unicolor — COX et al. 1998
  • Xenopeltis unicolor — MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999
  • Xenopeltis unicolor — SANG et al. 2009

Kiirikmadu (Xenopeltis unicolor) (alamselts maolised, sugukond kiirikmadulased) on maoliik.

Kirjeldus ja eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Nad elavad Lõuna-Aasias, Birmast ja Hiina lõunaosast kuni Jaava, Kalimantani ja Sulawesi saareni.

Need väiksed maod kasvavad kuni 1 m pikkuseks.Seljasoomused on neil musta või kohvipruuni värvi kuid kõhualune üsna valkjas. Päikesevalguses muudavad soomused aga värvi ja sillerdavad kas smaragdse, sinise, punase või vaskja läikega.[3]

Nad on valdavalt öise eluviisiga. Päeval aga osalt kaevuva eluviisiga: kaevudes metsas pehmesse maapinda, kivide alla ja urgudesse.[3]

Nad toituvad väiksematest selgroogsetest loomadest, sealhulgas teistest madudest.

Kiirikmaol on säilinud mõlemad kopsud.[3]

Suguküpsed emasloomad munevad kuni 10 muna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]