Kiirikmadu

Kiirikmadu
Kiirikmadu Xenopeltis unicolor
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Roomajad Reptilia
Selts	Soomuselised Squamata
Alamselts	Maolised
Infraselts	Alethinophidia
Ülemsugukond	Pythonoidea
Sugukond	Kiirikmadulased Xenopeltidae
Perekond	Kiirikmadu Xenopeltis Reinwardt, 1827
Liik	Xenopeltis unicolor
Binaarne nimetus
Xenopeltis unicolor REINWARDT, 1827
Sünonüümid
Xenopeltis unicolor REINWARDT in BOIE 1827 Xenopeltis concolor REINWARDT in BOIE 1827 Xenopeltis leucocephala REINWARDT in BOIE 1827 Tortrix xenopeltis SCHLEGEL 1837 Xenopeltis unicolor — BOULENGER 1893 Xenopeltis unicolor — SMITH 1943 Xenopeltis unicolor — ZHAO & ADLER 1993 Cryptophidion annamense WALLACH & JONES 1992 (fide PAUWELS & MEIRTE 1996) Xenopeltis unicolor — MANTHEY & GROSSMANN 1997 Xenopeltis unicolor — COX et al. 1998 Xenopeltis unicolor — MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999 Xenopeltis unicolor — SANG et al. 2009

Kiirikmadu (Xenopeltis unicolor) (alamselts maolised, sugukond kiirikmadulased) on maoliik.

Kirjeldus ja eluviis

Nad elavad Lõuna-Aasias, Birmast ja Hiina lõunaosast kuni Jaava, Kalimantani ja Sulawesi saareni.

Need väiksed maod kasvavad kuni 1 m pikkuseks.Seljasoomused on neil musta või kohvipruuni värvi kuid kõhualune üsna valkjas. Päikesevalguses muudavad soomused aga värvi ja sillerdavad kas smaragdse, sinise, punase või vaskja läikega.

Nad on valdavalt öise eluviisiga. Päeval aga osalt kaevuva eluviisiga: kaevudes metsas pehmesse maapinda, kivide alla ja urgudesse.

Nad toituvad väiksematest selgroogsetest loomadest, sealhulgas teistest madudest.

Kiirikmaol on säilinud mõlemad kopsud.

Suguküpsed emasloomad munevad kuni 10 muna.