Kiiking

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kiiking 14.JPG
Kiiking 11.JPG

Kiiking on Eestis leiutatud ja arendatud meelelahutuslik spordiala, kus inimene paneb kiige järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni nad teevad ringi ümber võlli. Kiiking algab siis, kui jalad on kõrgemal kui pea – kuni sinnamaani on tegemist kiikumisega. Kiikingus on kindel kükitamistehnika, mis erineb tavakiikumise võtetest. Kiiking on turvaline – käed ja jalad kinnitatakse spetsiaalsete rihmadega.

Kiikingut reguleerib nii Eestis kui ka maailmas Eesti Kiikingi Liit.

Kiikingu ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kiikumine on ammustest aegadest paljude rahvaste põlisemaid lõbustusi. Kiikumine on meie, eestlaste südameasi – just kiikedel tutvusid meie vaarvaarvaarvanemad – sealt oleme me kaudselt alguse saanud. Kiigeplatsid on aegade algusest eestlasi ühendanud.

Esimese kiikingukiige lõi Pärnu mees Ado Kosk 1993. aastal. Esimene tänapäevane kiikingukiik, mis oli reguleeritavate aistega, loodi 1996. aastal 1997. aastal hakkas Ado Kosk mõõtma, kui pikkade aistega kiigel on inimesed võimelised üle võlli kiikuma. Nii sündiski spordiala.

Kiikingukiikede liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Hetkel on loodud kolm erinevat kiikingukiige mudelit:

  • KIKI1 – aisapikkus 3–4 m
  • KIKI2 – aisapikkus 4–6 m
  • KIKI3 – aisapikkus 6–8 m

Kiikingurekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kiikingu rekordi üldedetabelit juhivad Helga Ehrenbusch (5,95 m)[1] ja Sven Saarpere (7,38 m).[2][3]

Guinnessi rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiikingu tulemused on jõudnud ka Guinnessi rekordite raamatutesse. Sellega sai viimati hakkama 16. septembril 2015 Kaspar Taimsoo 7,15 m aistega[4], lüües sellega samal kuupäeval varem uue Guinnessi rekordi sooritanud Ants Tamme rekordit (7,10 m).

Eelmised Guinnessi rekordid:

  • 7,10 – Ants Tamme (16. september 2015)
  • 7,02 – Andrus Aasamäe (21. august 2004)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]