Mine sisu juurde

Kiievi Anna

Allikas: Vikipeedia
Kiievi Anna kujutis 11. sajandist

Kiievi Anna või Anna Jaroslavna (ukraina keeles Анна Ярославна; u 10301075/1079) oli Kiievi-Vene printsess, kellest sai 1051. aastal pärast laulatust frankide kuningas Henri I-ga Prantsuse kuninganna.

Lapsepõlv ja pere

[muuda | muuda lähteteksti]

Anna oli Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Jaroslav Targa ning tema teise naise Rootsi printsessi Ingegerdi teine tütar. Tema täpne sünniaeg ja -koht pole teada, Prantsuse ajaloolane Philippe Delorme on sünniajaks pakkunud 1027. aastat.[1] Vähe on teada ka tema lapsepõlvest ja õdedest-vendadest, kuid ilmselt oli ta pere noorim tütar.

Abielu Henri I-ga

[muuda | muuda lähteteksti]

1049. aastal lähetas Prantsuse kuningas Henri I Kiievisse saadikud, et Jaroslavilt tema tütre kätt paluda. 12. sajandi alguses kirjutatud "Chronicon Sancti Petri Vivi Senonensis" kroonikas on teade, et saatkond tõi lisaks Annale Kiievist kaasa ka teadmata kingitusi.[2] Anna lahkus Kiievist 1050. aasta suvel või sügisel ja reisis sealt Reimsi.[1]

Paar abiellus 19. mail 1050 nelipühade ajal.[3] Anna krooniti kohe pärast abiellumist Reimsi katedraalis, tehes temast esimese seal kroonitud Prantsuse kuninganna.[1] Paar oli koos üheksa aastat ning neil oli kolm poega: Philippe, Robert (suri lapsena) ja Hugo. Anna puhul on märgitud, et ta oli esimene, kes võttis Lääne-Euroopa aadlisuguvõsades kasutusele kreekapärase nime Philippos; on arvatud, et ta oli sellega tuttav oma õigeuskliku tausta tõttu.[4] Philippe Delorme on arvanud, et paaril võis olla ka tütar Emma (sünniaeg v-o 1055), kuid temast pole kindlaid andmeid.[1]

Pärast abikaasa surma 4. augustil 1060 oli Anna regendiks nende pojale, kuningaks saanud Philippe I-le.

1061. aasta paiku abiellus ta Valois' krahvi Raoul IV-ga. Abielu osutus poleemiliseks, sest Raoul oli ühtlasi Anna eelmise abikaasa Henri nõbu ning juriidiliselt jätkuvalt abielus oma eelmise naisega, mistõttu hakati Raouli süüdistama kaksikabielus ja heideti kirikust välja.[1] 1074. aastal jäi Anna uuesti leseks.[1]

Anna asutas 1065. aastal Senlis asuva Saint-Vincent kloostri.[5]

Otseselt pole teada tema surmaaeg. Pakutud on vahemikku 1075–1079.[6]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Philippe Delorme (2015). Anne de Kiev : Une reine de France venue d'Ukraine. Pariis: Pygmalion. ISBN 9782756414898.
  2. Zajac, Talia. "Remebrance and Erasure of Objects Beloning to Rus' Princesses in Medieval Western Sources: the Cases of Anastasia Iaroslavna's "Saber of Charlemagne" and Anna Iaroslavn'as Red Gem". – Hamilton, Tracy Chapman & Proctor-Tiffany, Mariah (toim, 2019). Moving Women Moving Objects (400–1500). BRILL. lk 46–47. ISBN 9789004399679.
  3. Megan McLaughlin (2010). Sex, Gender, and Episcopal Authority in an Age of Reform, 1000–1122. Cambridge University Press, lk 56.
  4. Christian Raffensperger (2012). Reimagining Europe: Kievan Rus' in the Medieval World. Harvard University Press, lk 94–97. ISBN 978-0674065468.
  5. Lawrence, Cynthia (toim, 1997). Women and Art in Early Modern Europe: Patrons, Collectors, and Connoisseurs. Pennsylvania State University Press. lk 103 (märkus 13). ISBN 978027101568.
  6. Zajac 2019, lk 48.