Khārgi saar
| Kharg | |
|---|---|
 | |
| Ümbritseb | Pärsia laht |
| Koordinaadid | 29° 15′ N, 50° 19′ E |
| Pindala | 20 km2 |
| Pikkus |
8 km  |
| Laius |
4,5 km |
| Kõrgeim koht |
70 m üle merepinna |
| Elanikke |
8193 (2016) |
Khārgi saar (pärsia keeles جزیره خارگ) on Iraanile kuuluv saar Pärsia lahes. See asub Iraani rannikust 25 ja Hormuzi väinast 660 km kaugusel. Kharg kuulub Bushehri provintsi koosseisu, saare kaudu eksporditakse kuni 90% Iraani naftast. Seal saab naftat hoiustada kuni 30 miljonit barrelit.
Saarel on mitmeid tähtsaid arheoloogilisi leiukohti, näiteks 7. sajandist pärit kloostri varemed. Lisaks on seal iidseid hauakambreid, templeid ja 6.–4. saj eKr pärit Ahheamiidide kiilkiri. See oli tähtis kaubasadam ka enne naftaajastut, 16.–17. sajandil kuulus Kharg Portugalile ning 18. sajandil Hollandile.
Esimest korda märkisid Khargi kaardile 16. sajandil portugallased Fernão Vaz Dourado, Lopo Homem ja Diogo Homem.
20. sajandi esimesel poolel nimetas kirjanik Jalal Al-e-Ahmad saart "Pärsia lahe orvustunud pärliks". Khargi saare muutis naftasadamaks 1960. aastatel šahh Mohammad Reza Pahlavi Ameerika Ühendriikide naftaettevõtte Amoco abil. Khargi lähistel asub mitu naftamaardlat. Saarel on oma veevarustusega majakas ja umbes 8000 inimesega Khargi linn.