Keskkonnahoidlik tarbimine
Keskkonnahoidlik tarbimine ehk säästev tarbimine on tarbija teadlik valik tarbida võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupu ja teenuseid[1].
Keskkonnahoidlik tarbimine tähendab üldise tarbimise vähendamist, ökoloogilisi tehnoloogiaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, kordus- ja taaskasutust, toodete asendamist teenustega (nt auto üürimine selle omamise asemel) ja ühiskasutust[1]. Sageli hõlmab keskkonnahoidlik tarbimine ka sotsiaalselt säästvaid aspekte, näiteks lapstööjõu vältimine.
Tarbimise keskkonnahoidlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meetodeid. Neist tuntuim on ökoloogiline jalajälg.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 30.01.2009)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 30.01.2009)