Keskjupiki keel

Allikas: Vikipeedia
Alaska jupiki keel (Yugtun/Cugtun)
Kokku kõnelejaid Emakeelena 10 400 [1]
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 jupiki keeled
    Alaska jupiki keel
Keelekoodid
ISO 639-2 ypk
ISO 639-3 esu
Keele leviala

Keskjupiki keel või Alaska jupiki keel (jupiki Yugtun ja Cugtun) on Alaskal räägitav jupiki keel.

2007. aasta hinnangul oli Alaskal 25 000 jupikit, kellest 10 400 oskas keskjupiki keelt[1].

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alaska jupiki keel jaguneb viieks murdeks:

  • Unaliq-Pastuliq jupiki (ingl. Norton Sound Yup’ik)
    • Unalirmiut (ingl. Unaliq subdialect) hõimud: Atnegmiut, Kuuyuŋmiut, Eŋlutaleġmiut, Caxtulegmiut, Uŋallaqłiŋmiut, Tacirmiut
    • Pastulirmiut (ingl. Kotlik subdialect)
  • Yukon-Kuskokwim jupiki (ingl. General Central Yup’ik). hõimud: Qerauranermiut, Kuigularmiut, Qip’ngayarmiut, Qaluyaarmiut, Marayaarmiut, Chnagmiut, Kuigpagmiut, Akulmiut, Caninermiut, Kusquqvagmiut (Unegkumiut, Kiatagmiut)
  • Egegik jupiki (ingl. Egegik Yup’ik)
  • Tševaki tšupiki (jup. Cugtun (keel) Cup’ik (ainsus) Cupiik (kaksus) Cupiit (mitmus); ingels Cup’ik, Hooper Bay-Chevak Cup’ik)
  • Nunivaki tšupiki (jup. Cugtun (keel) Cup’ig (ainsus), Cupiik (kaksus), Cupiit (mitmus), Nuniwarmiut; ingl. Cup’ig, Nunivak Cup’ig, Nunivak Cup’ik)

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A C E G I K L M N P Q R S T U V W Y
a c e g i k l m n p q r s t u v w y

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

ainsus kaksus mitmus tähendus
yuk yuuk yuut inimene
qayaq qayak qayat kajak
arnaq arnak arnat naine
Kass’aq Kass’ak Kass’at Ameeriklased; endine tähendus: Venelased
kaviaq kaviak kaviat rebane
qaltaq qaltak qaltat kopp
amiq amiik amiit nahk
mikelnguq mikelnguuk mikelnguut laps
nuna nunak nunat maa
agun angutek angutet kanuu

Võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yukon-Kuskokwimi jupiki [2][3][4] Tševaki tšupiki [5] Nunivaki tšupiki [6] tähendus
atauciq atauciq ataucir 1
malruk malruk malzrug 2
pingayun pingayun pingayun 3
cetaman citaman cetaman 4
talliman talliman talliman 5
arvinglegen / arvinelgen arvinelgen arwinleg 6
malrunlegen / malrunelgen malrunelgen malzrunleg 7
pingayunlegen / pingayunelgen pingayunelgen pingayunleg 8
qulngunritaraan qulngunritaraq qulngunrita’ar 9
qula / qulen qula qula 10
qula atauciq qula atauciq qula-ataucir 11
qula malruk qula malruk qula-malzrug 12
qula pingayun qula pingayun qula-pingayun 13
akimiarunrita’ar akimiarunritaraq akimiarunrita’ar 14
akimiaq akimiaq akimiar 15
akimiaq atauciq akimiaq atauciq akimiar ataucir 16
akimiaq malruk akimiaq malruk akimiar malzrug 17
akimiaq pingayun akimiaq pingayun akimiar pingayun 18
yuinaunrita’ar cuinaunritaraq cuinaunrita’ar 19
yuinaq cuinaq cuinar 20
yuinaq qula / yuinaq qulen cuinaq qula cuinar-qula 30
yuinaak malruk / malruk ipiaq (Yukon) malruk ipiaq malzrug-ipiar 40
yuinaak malruk qula malruk ipiaq qula . 50
yuinaat pingayun / pingayun ipiaq pingayun ipiaq pingayun ipiar 60
yuinaat pingayun qula pingayun ipiaq qula . 70
yuinaat cetaman citaman ipiaq cetaman-ipiar 80
yuinaat cetaman qula citaman ipiaq qula talliman ipiar qula 90
yuinaat talliman talliman ipiaq talliman ipiar 100
tiissitsaaq tiititsaaq / tiissitsaaq tiisiss'ar 1.000
qulen tiissitsaat . . 10.000
yuinaat talliman tiissitsaaq . . 100.000
miilicaaq miilitsaaq . 1.000.000
tiissitsaaq miilicaaq . . 1.000.000.000

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Alaska Native Language Center : Alaska Native Languages / Population and Speaker Statistics
  2. Jerry Lipka, Culturally Negotiated Schooling: Toward a Yup’ik Mathematics
  3. How to count in Yup’ik
  4. Yup’ik Eskimo Grammar, Irene Reed and all.(1977)
  5. On the Facebook: Cup'ik Word Of The Day - Chevak by Rebecca Nayamin (Kashunamiut School Cup’ik Language Teacher)
  6. Nuniwarmiut Piciryarata Tamaryalkuti, Nunivak Island Cup'ig Language Preliminary Dictionary