Kesk-Siberi jupiki keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Siberi jupiki keel (Yupigestun)
Kokku kõnelejaid Emakeelena 1000 (Alaska) + 300 (Venemaa) [1]
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 jupiki keeled
   Siberi jupiki keel
Keelekoodid
ISO 639-2 ypk
ISO 639-3 ess

Siberi jupiki keel (enda nimi Yupigestun) on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Alaskal St. Lawrence saarel räägitav jupiki keel.

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Siberi jupiki keel jaguneb neli murdeks:

  • Ungaziki murre (jup. Уӈазиӷмӣ ainsus Уӈазиӷмӣт mitmus; ingl. Chaplino dialect; vene Уназикский говор). Ungazik (посёлок Унгазик või Чаплино) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[2]
  • Avani murre (vene Аванский говор). Avan (посёлок Аван) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[3]
  • Imtuki murre (vene Имтукский говор). Imtuk (посёлок Имтук) küla on Venemaal Tšuktši poolsaarel.[4]
  • Sivuqaqi murre (jup. Yupiget [rahvas], Yupigestun [keel]; ingles St. Lawrence Island Yupik; vene диалект острова Св. Лаврентия). St. Lawrence (Sivuqa) saar (Alaska). Hõimud: Sivuqarmiit, Pauvuilagmiit, Kukuligmiit, Sikuuvugmiit, Kialigagmiit.

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

А а Б б* В в Г г Ӷ ӷ² Д д* Е е Ё ё Ж ж* З з
a b v g ǧ d e ë ž z
И и Й й К к Ӄ ӄ² Л л Лъ лъ М м Н н Ӈ ӈ² Нъ нъ
i j k q l ł m n ŋ
О о П п Р р С с Т т У у Ў ў² Ф ф Х х Ӽ ӽ²
o p r s t u w f h x
Ц ц* Ч ч* Ш ш Щ щ* Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ю ю Я я
c č š šč " y ' è ju ja

märgib:

  1. ӈъ = ŋ
  2. ӷ = г’ , ӄ = к’ , ӈ = н’ , ў = w , ӽ = х’
  3. * võõrsõnad.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Tšuktši poolsaar: 4 ja 6 (Siberi jupiki keel)

Venemaa:[5]

  • йук (ainsus) йугыт (mitmus) inimese
  • аӷна́ӄ naine
  • ата́ isa
  • насӄуӄ pea
  • ӄытӈилъӄўаӄ kinga kand
  • аӷвы́ӄ vaal
  • ука́зиӄ jänes
  • ӄауа́к lind
  • ниӷраӄ puuri
  • мыӄ (ainsus) мыӷыт (mitmus) vesi
  • акин (ainsus) акитын (mitmus) padi
  • хуаӈа mina
  • хуанӄутуӈ me kaks
  • хуаӈкута me (vähemalt kolm)
  • ылъпак sa
  • ылъпытак te kaks
  • ылъпыси sa (vähemalt kolm)
  • ылъна ta
  • ылъкык ta kahe
  • ылън’ит nad (vähemalt kolm)
Siber ja Alaska

Alaska:[6] [7] [8]

  • igaq : käsi
  • igaghvik : kool
  • aqelqaamavik, aqelqaghvik, aqelqiqvik : hotell
  • yughaghta : preester (katoliku ja protestantliku)
  • tengegkayuk : lennuk
  • igaghyaghqaq : paber
  • ullghitak , pangalgusik : mootorsaan
  • eltughaq : lapselaps
  • sikuq : nõel
  • Sivuqam nangaghnegha = Sivuqaq (St. Lawrence) teave
  • kalanta, tanqighsuun : kalender
  • tanqiq : kuu
  • Qaluvik : jaanuar
  • Nazighaghsiq : veebruar
  • Teghiglugsiq : märts
  • Lluughvik : aprill
  • Kiigem Aghnaa : mai
  • Pinaghvik : juuni
  • Ellngaghvik : juuli
  • Palighvik : august
  • Kumlavik : september
  • Naayvaghvik : oktoober
  • Aqumuq : november
  • Kaneghyengesiq : detsember

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alaska Native Language Center : Alaska Native Languages / Population and Speaker Statistics
  2. "Поселок Унгазик (Чаплино)". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2009. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
  3. "Поселок Аван". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2012. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
  4. "Поселок Имтук". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2012. Vaadatud 27. jaanuaril 2013.
  5. Г. А. Меновщиков, Азиатских эскимосов язык, Языки мира. Палеоазиатские языки. - М., 1997. - С. 75-81
  6. Anna Berge, Contact-induced lexical development in Yupik and Inuit languages], Alaska Native Language Center, University of Alaska Fairbanks
  7. Native Languages: Months
  8. Michael E. Krauss (1975), St. Lawrence Island Eskimo Phonology and Orthography, Linguistics. Volume 13, Issue 152, Pages 39–72

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]