Kepleri Supernoova

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova,[1] mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus. Kepleri supernoova ilmus meie taevasse 1604. aastal ning on seega kõige viimatisem supernoova Linnuteel, mida on vaieldamatult täheldatud palja silmaga.[2] See asub Maast umbes 6 kiloparseki (20 000 valgusaasta) kaugusel. Enne praeguse supernoovade nimetamissüsteemi kasutuselevõttu nimetati seda Saksa astronoomi Johannes Kepleri järgi, kes kirjeldas supernoovat oma raamatus De Stella Nova.

Vaatlus[muuda | muuda lähteteksti]

Palja silmaga nähtav Kepleri täht oli oma haripunktis heledam kui ükski teine öötaeva täht, näiva tähesuurusega –2,5. Üle kolme nädalase perioodi kestel oli see isegi päeval nähtav. Selle märkamise kohta leidub andmeid Euroopa, Hiina, Korea ja Araabia allikates.[3][4]

Johannes Kepleri joonis raamatust De Stella Nova (1606), millel on N-iga tähistatud stella nova asukoht (ülevalt 8. ruut, vasakult 4.)

Kepleri supernoova oli teine ühe põlvkonna jooksul täheldatud supernoova (enne seda nägi Tycho Brahe Kassiopeias supernoovat SN 1572). Sellest ajast saati pole ametlikult Linnuteel enam ühtki supernoovat täheldatud, kuid meie galaktikast väljaspool asuvaid supernoovasid on nähtud. Näiteks SN 1987A Suures Magalhãesi Pilves oli nähtav palja silmaga.[5]

On tõendeid kahe Linnutees asuva supernoova kohta, mille signaalid jõudsid Maale umbes 1680 ja 1870 - vastavalt Cassiopeia A ja G1,9 + 0,3. Nende märkamise kohta puuduvad ajaloolised andmed; arvatavasti neeldus osa nende valgusest kosmilisse tolmu, muutes supernoovad tuhmimaks.[6]

Kepleri supernoova jäänuk on üheks omataoliseks prototüüpseks objektiks ning seda uuritakse palju veel tänapäevagi .   [ <span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2019)">vajatakse tsitaati</span> ]

  1. Reynolds, S. P.; Borkowski, K. J.; Hwang, U.; Hughes, J. P.; Badenes, C.; Laming, J. M.; Blondin, J. M. (2. oktoober 2007). "A Deep Chandra Observation of Kepler's Supernova Remnant: A Type Ia Event with Circumstellar Interaction". The Astrophysical Journal 668 (2): L135–L138. Bibcode:2007ApJ...668L.135R. arXiv:0708.3858. doi:10.1086/522830. 
  2. "Kepler's Supernova: Recently Observed Supernova". Universe for Facts. Vaadatud 21.12.2014. 
  3. Stephenson, F. Richard & Green, David A., Historical Supernovae and their Remnants, Oxford, Clarendon Press, 2002, pp. 60–71.
  4. Neuhäuser, Ralph; Rada, Wafiq; Kunitzsch, Paul; Neuhäuser, Dagmar L. (2016). "Arabic Reports about Supernovae 1604 and 1572 in Rawḥ al-Rūḥ by cĪsā b. Luṭf Allāh from Yemen". Journal for the History of Astronomy 47 (4): 359–374. Bibcode:2016JHA....47..359N. doi:10.1177/0021828616669894. 
  5. "SN1987A in the Large Magellanic Cloud". ESO.org. European Southern Observatory. 27. veebruar 2019. Vaadatud 25.11.2019. 
  6. "Chandra X-Ray Observatory". Discovery of Most Recent Supernova in Our Galaxy, May 14, 2008. Vaadatud 2.05.2012.