Keith Devlin

Allikas: Vikipeedia
Keith Devlin 2011. aastal

Keith J. Devlin (sündinud 16. märtsil 1947 Hullis Inglismaal) on Suurbritannia matemaatik ja teaduse populariseerija. 1987. aastast on ta elanud USA-s ja tal on nii Suurbritannia kui ka USA kodakondsus.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Devlin õppis bakalaureuseõppes matemaatikat Kings College'is Londonis (1965–1968) ja seejärel Bristoli Ülikoolis (1968–1971), kus kaitses Frederick Rowbottomi juhendamisel ka doktoriväitekirja.[1][2] Ta on töötanud ka Manchesteri Ülikoolis, Aberdeeni Ülikoolis, Oslo Ülikoolis, Heidelbergi ülikoolis, Bonni ülikoolis, Toronto Ülikoolis ja Lancasteri Ülikoolis. Praegu on Devlin Stanfordi Ülikooli matemaatikadotsent.

Ta on Stanfordi Ülikooli humanitaarteaduste ja tehnoloogiate uurimisinstituudi (Human-Sciences and Technologies Advanced Research Institute, H-STAR) üks asutajaist ning tegevdirektor, ülikooli ja ettevõtete uuringualase partnerlusprogrammi Stanford Media X üks rajajaist ning vanemteadur keele- ja infouuringute keskuses (Center for the Study of Language and Information, CSLI). Uuemas uurimistöös keskendub ta uute tööriistade ja protokollide arendamisele luureinfo analüüsiks ning arvutimängude arendamisele ja kasutamisele matemaatikahariduses.

Devlin on kommentaator National Public Radio saates "Weekend Edition Saturday" tegelane nimega The Math Guy ('matemaatikakutt').[3] Ta on kirjutanud 31 raamatut[4]. Paljud tema raamatud on suunatud laiale lugejaskonnale.

Devlin on ka mõiste "pehme matemaatika" looja. Seda käsitles ta esmakordselt oma raamatu "Goodbye, Descartes" viimases peatükis.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Joint Policy Board for Mathematics Communications Award[5]
  • 2007 Wonderfesti Carl Sagani auhind teaduse populariseerimise eest[6]
  • 2004 rahvusvaheline Pythagorase auhind matemaatikas parima selgitava teksti eest matemaatikateadustes – raamatu "The Millennium Problems" itaaliakeelse tõlke eest[7]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keith I. Devlin, Ronald Björn Jensen "Marginalia to a theorem of Silver", ISILC Logic Conference (Proc. Internat. Summer Inst. and Logic Colloq., Kiel, 1974), Berlin, New York: Springer-Verlag, 1975, vol 499, ISBN 978-3-540-07534-9, lk 115–142 (Keith J. Devlin on artiklis ekslikult Keith I. Devlin)

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • The Man of Numbers: Fibonacci's Arithmetic Revolution. Walker Publishing Co. 2011. ISBN 978-0-8027-7812-3.
  • Mathematics Education for a New Era: Video Games as a Medium for Learning. A K Peters. 2011. ISBN 978-1568814315.
  • The Unfinished Game: Pascal, Fermat, and the Seventeenth-Century Letter that Made the World Modern. Basic Books. 2008. ISBN 978-0465009107.
  • The Numbers Behind NUMB3RS: Solving Crime with Mathematics. Plume. 2007. ISBN 0452288576.with coauthor Gary Lorden
  • The Math Instinct: Why You're a Mathematical Genius (Along with Lobsters, Birds, Cats, and Dogs). Thunder's Mouth Press. 2006. ISBN 156025839X.
  • The Millennium Problems: the Seven Greatest Unsolved Mathematical Puzzles of Our Time. Basic Books. 2002. ISBN 0465017304.
  • The Math Gene: How Mathematical Thinking Evolved and Why Numbers Are Like Gossip. Basic Books. 2000. ISBN 0465016197.
  • Mathematics: The New Golden Age. Columbia University Press. 1999. ISBN 023111639X.
  • The Language of Mathematics: Making the Invisible Visible. Holt Paperbacks. 1998. ISBN 0805072543.
  • Mathematics: The Science of Patterns. Holt Paperbacks. 1996. ISBN 0805073442.
  • The Joy of Sets: Fundamentals of Contemporary Set Theory. Springer. 1993. ISBN 0387940944.
  • Logic and Information. Cambridge University Press. 1991. ISBN 0521499712.
  • Constructibility. Springer. 1984. ISBN 3540132589.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keith Devlin Curriculum Vitae (vaadatud 2011-07-04)
  2. Devlin, K. (1973). "Some weak versions of large cardinal axioms". Annals of Mathematical Logic 5 (4): 291–325
  3. NPR-i "Weekend Editioni" "The Math Guy"-seeria arhiiv (vaadatud 2007-11-09)
  4. Devlini veebileht Stanfordi Ülikoolis
  5. Keith Devlin at Stanford University
  6. "Sagan Prize Recipients" wonderfest.org, 2011 (vaadatud 10. septembril 2011)
  7. Stanford Report—2 November 2005[alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]