Kehtna mõis

Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kehtna mõisa on esmamainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke, kuni 1777. aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kelle ajal rajati ka uhke mõisahoone.

1824. omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone uusrenessanss-stiilis ümber ehitada.

1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld.

Pärast võõrandamist asus mõisas kodumajanduskool ja seejärel Kehtna sovhoostehnikum.

1997. aastast on mõisa peahoone eravalduses ning seda on tugevasti restaureeritud.

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.

19. sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber uusrenessanss-stiilis.

1905. aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse uusbarokse ilme. Hoonele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Uusklassitsistlik ja uusrokokoolik sisekujundus on säilinud. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ja jahisaal.

Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.