Keenia

Keenia Vabariik
	suahiili Jamhuri ya Kenya
	inglise Republic of Kenya
Keenia lipp Keenia vapp
Riigihümn	Ee Mungu Nguvu Yetu; (Oh God of All Creation)
Pealinn	Nairobi
Pindala	580 367 km²
Riigikeel	suahiili ja inglise
Rahvaarv	47 564 296 (2019)
Rahvastikutihedus	82 in/km²
President	William Ruto
Peaminister	Raila Odinga
Iseseisvus	12. detsember 1963
SKT	74,938 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1594 $ (2017)
Valuuta	šilling (KES)
Ajavöönd	maailmaaeg +3
Tippdomeen	.ke
ROK-i kood	KEN
Telefonikood	254

See artikkel räägib Aafrika riigist; mäe kohta vaata artiklit Kenya mägi.

Keenia (mööndav ka Kenya [k'enja]) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Keenial on merepiiri 536 km.

Keeniat läbib ekvaator.

Keenia pindala on umbes 580 000 km² ja rahvaarv veidi üle 44 miljoni inimese. Rahvaarvult on Keenia maailmas 30. ja Aafrikas 7. kohal. Pealinn on Nairobi.

Riik on saanud nime Kenya mäe järgi, mis on Aafrika mägedest kõrguselt teine.

Loodus ja kliima

India ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann. Pealinna ja Kenya mäe piirkonnas on jahedam kliima, mäetipud on kaetud lumega. Teisel pool, veelgi sügavamal sisemaal, muutub kliima jällegi soojemaks, riigi läänepiiri lähedal on mõõduka ilmastikuga metsased-mägised alad. Kirdes Somaalia ja Etioopia piiri lähedal on kliima kuiv, isegi põuane, maastik on peaaegu kõrbeline.

Tuntud on Keenia looduspargid.

Riik

Pikemalt artiklis Keenia poliitika

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Keenia haldusjaotus

Rahvastik

Pikemalt artiklites Keenia rahvad ja Keenia keeled

Majandus

Vaatamata üldiselt madalale SKP-le elanike arvu kohta ja sellele, et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri, on Keenia majandus juba praegu Ida-Aafrika suurim. Enamik elanikkonnast on seotud põllumajandusega, suurim eksporditav põllukultuur on tee. Levinud on kartuli- ja jamsikasvatus.

Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest, vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. 2006. aastal sõlmiti Hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks, ent 2012. aastal leidis Keenia esimese naftamaardla Turkana maakonnast Inglise-Iirimaa firma Tullow Oil. Naftapuurimiseni pole veel jõutud.

Keenia arengu suunamiseks on võetud vastu arengustrateegia Kenya Vision 2030, mille eesmärk on viia Keenia sellise majanduskasvuni nagu Aasia tiigritel. Selle üks osa on tehnoloogialinnaku Konza Technology City rajamine Nairobist 64 km kaugusele lõunasse. 5000 aakril laiuv ja 14,5 miljardit USA dollarit maksev linnak on saanud hüüdnimeks Ränisavann (Silicon Savannah). 2030. aastaks peaks see looma 100 000 töökohta.

44 miljoni elanikuga riigis oli 2012. aastal 30,7 miljonit mobiiltelefoni (71,9% elanike arvust) ning 13,8 miljonit internetikasutajat (umbes 1/3 elanikest). 2013. aasta novembris oli internetikasutajaid juba 19,6 miljonit, 2018. aastaks loodetakse tõsta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70%-ni. (Võrdluseks: Eestis oli see näitaja 2012. aastal 79,0%.)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori edendamiseks on võetud vastu riiklik viie aasta plaan (2013–2018), millega peaks loodama 55 uut firmat, 37 edukat rakendust, 180 000 töökohta ning antama rohkem kui 50%-le elanikest ligipääsu riigiteenustele projektis "e-Government". Keeniast loodetakse arendada Ida-Aafrika info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus. Üks selle aluseid on kiudoptilise ehk valguskaablivõrgu ja ulatusliku Wi-Fi arendamine. Allprojektid on algatatud maakondades; alates 2015/16. rahandusaastast peavad maakonnad eraldama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale vähemalt 5% eelarvest. Avalikud e-teenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks.

Haridus

Täiskasvanute kirjaoskus oli 2008–2012 72,2%; laste ja noorte seas on see suurem. Tasuta alghariduse juurutamise järel 2003. aastal on alghariduses osalevate laste osatähtsus UNICEF-i andmeil tõusnud 84%-ni (2008–2011).

Ajalugu

Keskajal levis Keeniasse islam, rannikult jõudsid sinna araabia ja pärsia kaupmehed. 10. sajandil rajas Pärsiast Shīrazist pärit sultan ‘Alī ibn Ḩasan Shīrāzī rannikualadel Kilwa sultanaadi. Hiljem hõlmas suurt piirkonda Sansibari sultanaat. Araablaste vahendusel arenes orjakaubandus. 1885. aastal sai Sansibari sultanaadi valdustest Saksamaa protektoraat, 1888. aastal võttis piirkonna omakorda üle Briti Ida-Aafrika Kompanii. Nüüdse Keenia aladel loodi Briti Ida-Aafrika Protektoraat. Briti koloniaalvõimu aegne suurim vastuhakk oli Mau Mau ülestõus 1952–1959.

Keenia iseseisvus 1963. aastal, vabariik kuulutati välja 1964. Esimene president oli Jomo Kenyatta, kes kehtestas üheparteisüsteemi. Tema surma järel 1978. aastal sai presidendiks Daniel arap Moi, kes valitses 2002. aastani. Tema valitsusaega peetakse ebademokraatlikuks, kuid 1992. aastal pidi ta rahvusvahelise surve tõttu lubama mitmeparteisüsteemi ning 2002. aastal võitis valimised opositsiooniparteide koalitsioon. 2002. aastal sai president Mwai Kibaki (kes oli parlamendis 1974–2013 ning oli Moi valitsusajal 1978–1988 asepresident) võimule demokraatlikult, kuid tema volituste pikendamist 2007. aastal peeti rahvusvaheliselt valimistulemuste võltsimiseks. 2013. aastal valiti presidendiks Uhuru Kenyatta, kes on Jomo Kenyatta poeg.

Vaata ka

Viited

↑ The World Factbook
↑ https://www.knbs.or.ke/?p=5621.
↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 18.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

Keenia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

[1] The World Factbook

[wd-eeabc9f6ec4864476b20d91828c826859690ff30-2] ttps://www.knbs.or.ke/?p=5621.

[wd-b945b98595050eb6a75fbe181b21bc93f739187b-3] Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 18.10.2018.

[wd-657e954f1938f71dffa5260fed23640b1c8dd279-4] Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.

[1]

[2]

[3]

[4]