Kaupleja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kauplejaks ehk spekulandiks (ka: kaupmees) loetakse isikut, kes ostab ja müüb vaheltkasu teenimise eesmärgil. See tähendab, et spekulandil ostetud vara endal vaja pole. Tihti kirjeldatakse neid kui hõlptulu teenijaid, kes elavad tavakodanike higi ja vaeva arvel. Paljudes riikides, näiteks ka Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, on selline tegevus lausa keelatud. Tänapäeval kuuleb spekulantide kohta negatiivseid kommentaare nii meediast kui ka poliitikutelt. Tavaliselt süüdistatakse neid hindade kõrgele ajamises, kuigi viimase finantskriisi ajal pandi neile pigem pahaks peamiselt pankade, kuid ka teiste firmade aktsiahindade allaviimist.

Panus majandusse[muuda | muuda lähteteksti]

  • Likviidsus: spekulandid loovad võimaluse tootjatel ja tarbijatel kaubelda võimalikult väikse kuluga vähendades pakkumise (Ask) ja ostmise (Bid) hinnavahet
  • Risk: spekulandid võtavad riske mida teised turu osalised pole valmis selle raha eest võtma – ostes ja müües vara mida nad ise ei kasuta võtavad spekulandid riske kuna ostetud vara hind võib alati langeda sundides spekulanti seda ostmishinnast odavamalt müüma ning ka vastupidi – müüdud vara hind võib tõusta sundides spekulanti seda kõrgema hinnaga asendama (vaata ka lühikeseks müümine).

Kuidas saada kauplejaks[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik kauplejaid alustab omal käel ning õpib katse ja eksituse meetodil. Tavaliselt sellist tegevust ei peeta ülikooli programmi vääriliseks, kuigi näiteks Eestis EBS-is (Estonian Business School) koolitati fondihaldureid, kuid praegu EBS sellist programmi enam ei paku. Paljud majandusteoreetikud hindavad seda kui tegevust, millega pole võimalik pikemas perspektiivis ja regulaarselt elatist teenida. Nad väidavad, et majanduskasvu ajal tõusevad ka finantsturud ja ainuke, mida saab järjepidevalt ennustada, on majanduskasv.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]