Kaunase kindluse VI fort

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
VI fort aastal 2019

Kaunase kindluse VI fort on endine fort Tsaari-Venemaa Kaunase kindluse koosseisus. Tänapäeval jääb see Kaunasesse Gričiupise linnaossa, asudes aadressil K. Baršausko g. 101.

Fort valmis aastail 1883–1888. See on säilinud peaaegu muutumatuna, ainult esimese maailmasõja eel rajati selle vasakule tiivale kaks betoonist varjendit, mis olid mõeldud tulejuhtimiseks.

See rajati Nemunase paremkaldale, Kaunase tunneli idapoolse otsa lähedusse. Fort oli kavandatud mitte üksnes tulepunktina, see oli mõeldud ka lähedal asuva raudtee laoalaks.

Fort on sümmeetriline viisnurkse põhiplaaniga rajatis. Seda ümbritseb kontreskarpse tugimüüriga vallikraav, mille kaitseks ehitati keskne kaponiir ja kaks külgmist poolkaponiiri. Üks kaponiir rajati ka fordi värava kaitseks. Ehitustööde ajal rajati fordini ka puust sild, mida mööda toimetati suurtükid nende alustele; hiljem lammutati see maha. Fordis paiknes kaks kahekorruselist ja kolm ühekorruselist moonaladu. Fordi eripäraks on suur hulk väikesekaliibriliste suurtükkide tulepesi.[1]

Esimese maailmasõja ajal jäi VI fort saksa vägede rünnakust kõrvale. Kui sakslased kaitseliinist läbi murdsid, lahkus kindluse komandant. Fordi kaitsjad ootasid tema naasmist, et ta organiseeriks edasist kaitset, aga kui sakslased ületasid Nemunase ja komandandiga ikka veel ühendust ei olnud, lahkusid kaitsjad. Fort jäi puutumatuks ja nii paiknes seal aastail 1915–1919 saksa vägede garnison. [2]

Sõja järel paiknes seal sõjaväekohus. Teise maailmasõja ajal asus seal sõjavangide laager (Stalag 336). Nõukogude sõjavangide enamik paiknes vallikraavis, osad ka valgustamata kasemattides. Algselt olid valvuriteks sakslased, hiljem aga vlassovlased. Kokku hukkus sealses laagris ligi 35 000 sõjavangi.[3]

Fort on aastast 1993 muinsuskaitse all.

Aastast 2018 asub fordis Vytautas Suure sõjandusmuuseumi sõjatehnikanäitus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kauno tvirtovės 6-asis fortas
  2. Kauno tvirtovės parkas
  3. Lietuva 1940–1990: okupuotos Lietuvos istorija. Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras, Vilnius, 2007. – lk. 234