Kaunase kindluse VII fort

Kaunase kindluse VII fort on endine fort Tsaari-Venemaa Kaunase kindluse koosseisus. Tänapäeval jääb see Kaunasesse Kalniečiai linnaossa.^[1] Fort asub aadressil Archyvo g. 61 .

Fort valmis aastail 1884-1889. Aastal 1906 ehitati seda veidi ümber (kuhjati suurtükialustele kaitseks rohkem mulda ja lisati kolm betoonist vaatlustorni). See on viimane punastest tellistest fort Kaunase kindluses. Seal paiknes Kaunase kindluse suurtükiväe 11. kompanii.^[2]

VII fort on algse fordisüsteemi fortidest kõige paremini säilinud; selle juures võib näha, missugusena kindlus oma algkujul oli. Kohati on säilinud ka algne interjöör. Alles on kasarm, maa-alused ühenduskäigud, kaponiirid, kontreskarpsed ja eskarpsed tugimüürid, laskemoonalaod, väikesekaliibriliste suurtükkide tulepesad. Fort restaureeriti aastal 2009.

Fort on asümmeetriline nelinurkse põhiplaaniga rajatis. Seda ümbritseb kontreskarpse tugimüüriga vallikraav. Fordi eripäraks on jalaväelaste galeriid ja puuduv vasakpoolne kaponiir; ka parempoolne poolkaponiir on õhitud.^[3]

Kahe ilmasõja vahelisel perioodil paiknes fordis Leedu keskarhiiv. Aastail 1940-1941 paiknes seal 29. pioneeripataljon, ent kui kaponiiris hoiustatud laskemoon lõhkes, jättis pataljon fordi maha.

Saksa väed rajasid 30. juunil 1941 forti koonduslaagri, mis suleti sama aasta 10. augustil. Sel perioodil hukati seal 3000-5000 inimest, valdav enamus neist olid juudi soost Kaunase elanikud.^[4] Hukati ka luuletaja Vytautas Montvila.^[5] Hiljem rajati sinna sõjavangide laager Stalag 336, kus hoiti ukrainlastest sõjavange. Ka neist surid paljud halva toitumuse tõttu, osa neist ka hukati. Hiljem tähistasid nõukogude võimud vangilaagri asukoha mälestuskiviga, ent juutide hukkamispaik jäi märgistamata. Mälestusmärk hukatud juutidele paigutati sinna aastal 1991.^[6]

Aastal 1944 asus forti taas pioneeripataljon, mis tegeles hävinud sildade taastamisega. Hiljem asus seal Balti sõjaväeringkonna 29. sõjaväekaubastu. Sel perioodil rikuti fordi väljanägemist tunduvalt: rikuti drenaažisüsteem, ladustati alale prügi, tehti juurdeehitisi (lammutatud 2010-2013). Aastail 1993-2007 paiknesid seal Leedu kaitsejõud. Toona korrastati kasarmud, kuid korrastustööde käigus eirati ka muinsuskaitse nõudeid.

Fort on aastast 2002 muinsuskaitse all.

Aastal 2009 läks fort eraomandisse - selle ostis Leedu sõjaajaloo entusiastide ühing Karo paveldo centras. Selts alustas fordi korrastamist. Prügist puhastati välja gorži kaitseks rajatud kaponiir, lammutati hilisemad juurdeehitised, võeti maha forti kattev võsa. Aastal 2011 avati fort külastajatele.^[7] Ühtlasi avastati fordis hukatute matmispaik. Fort on kohandatud selle ajaloo erinevaid etappe tutvustavaks muuseumiks.

Üks VII fordi kasarmutest
Kasarmu sisevaade
VII fort
Kaponiir

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ "Žaliakalnio seniūnija". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2016. Vaadatud 12. aprillil 2021.
↑ Laura Simukauskaite, The VII fort of the Kaunas fortress, architectureofshame.org
↑ "Kauno tvirtovės 7-asis fortas". Vaadatud 12. aprillil 2021.
↑ Vytautas Petrikėnas, Martynas Kosas, „VII fortas: lietuviška tragedija. Pirmosios Lietuvoje koncentracijos stovyklos istorija“. Kaunas, Arx reklama, 2011. ISBN 978-609-95321-5-8
↑ www.geni.com
↑ www.genocid.lt
↑ VII fortas atgimė, kiti dar laukia investicijų

[1] "Žaliakalnio seniūnija". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. märts 2016. Vaadatud 12. aprillil 2021.

[2] Laura Simukauskaite, The VII fort of the Kaunas fortress, architectureofshame.org

[3] "Kauno tvirtovės 7-asis fortas". Vaadatud 12. aprillil 2021.

[4] Vytautas Petrikėnas, Martynas Kosas, „VII fortas: lietuviška tragedija. Pirmosios Lietuvoje koncentracijos stovyklos istorija“. Kaunas, Arx reklama, 2011. ISBN 978-609-95321-5-8

[5] www.geni.com

[6] www.genocid.lt

[7] VII fortas atgimė, kiti dar laukia investicijų

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]