Kaudsihitis
Kaudsihitis ehk kaudobjekt (mõnes käsitluses sihitismäärus, inglise keeles indirect object) on lauseliige, mis esineb tegusõna seotud laiendina ja sarnaneb sisuliselt sihitisega, kuid mille morfoloogiline väljendusvorm erineb sihitise käänetest.[1][2]
Paljudes keeltes on kaudsihitis osa ditransitiivse lause konstruktsioonist. Ditransitiivse lause teemaobjekt ja saaja vormistatakse mõlemad grammatilise sihitisena. Eesti keeles on saajat sisaldavad laused monotransitiivsed ja saajat vormistab alaleütlevas käändes määrus, mida on võimalik liigitada ka kaudsihitiseks.[3]
Maailma keeltes markeeritakse kaudsihitise mitmel eri viisil. Kaudsihitis võib esineda 1) daativi käändega markeeritud nimisõnafraasina (ladina keel, saksa keel, vanakreeka keel), 2) tegusõnaga ühilduva nimisõnafraasina (baski keel, gruusia keel), 3) prepositsiooniga kaassõnafraasina (inglise keel) ja 4) käändega markeerimata sihitilise nimisõnafraasina tegusõna ja sihitise vahel (inglise keel).[4]
Inglise keel
[muuda | muuda lähteteksti]Inglise keeles esineb kaudsihitis ditransitiivses konstruktsioonis.[5] Ditransitiivsed tegusõnad on näiteks give, grant, tell, kuid paljudele transitiivsetele tegusõnadele saab argumendi lisada, muutes konstruktsiooni ditransitiivseks.[6]
S + V + NP (kaudsihitis) + NP (sihitis)[4][5]
I made her a cake.
He gave his son nothing.
Jim bought Margaret a drink.
Samas võib kaudsihitis esineda ka kaassõnafraasina koos prepositsiooniga to või for.[4][5]
I made a cake for her.
He gave nothing to his son.
Jim bought a drink for Margaret.
Kuidas erineb kaudsihitis sihitisest?[5]
- Kaudsihitist markeerimata positsioon on tegusõna ja sihitise vahel.
- Kaudsihitis jääb sõnajärje muutmisel enamasti paigale.
- Kaudsihitis esineb koos prepositsiooniga (to või for).
- Kaudsihitis on valikuline, sihitis aga enamasti kohustuslik, selle eemaldamine lausest mõjutab ülejäänud lauseelementide vahelisi suhteid.
- Kaudsihitis esindab tavaliselt vastuvõtja semantilist rolli, samas kui sihitis esindab tavaliselt otsese mõjutatu rolli.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Kaudsihitis ei ole osa eesti keele grammatikakäsitlusest. Eesti keeleteaduses on kaudsihitis pikka aega olnud vaidluskoht. Üks lähenemisviis eristab kaudobjekti, mis esindab lauses kaudselt mõjutatud osalejat. Teine lähenemisviis vaidlustab selle eristuse kasulikkuse ja liigitab kaudobjekti määruste klassi.[7] Määruse sisulist, vormilist ja süntaktilist poolt ei saa üheselt iseloomustada. Määrus on nominaalsete lauseliikmete jääkliige, igasugune tegusõna laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Jüri andis Marile raamatu.[3]
Kui lähtuda teooriast, et kaudsihitis määrusest siiski erineb, võib kaudobjekti defineerida kui sihitise käänetest erinevas käändes laiendit, mis tähistab olendit, asja, nähtust jms ning millele on suunatud predikaattegusõnaga väljendatud tegevus.[1] Morfoloogiliselt väljendatakse kaudobjekti eesti keeles sihitise käänetest erinevate käänetega (tavaliselt allatiiv ja adessiiv) ja genitiivi konstruktsioone postpositsioonidega. Kaudsihitis laiendab tegusõna täpselt nagu määrus.[1]
Kuigi “Eesti grammatika”[3] mainib, et leidub käsitlusi, kus saajat vormistav määrus on liigitatud kaudsihitiseks, on valdav suundumus siiski kaudsihitise määruste hulka paigutamine.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Klaas, Birute 1988. Indirektne objekt. – Keel ja Kirjandus 1, 37–42.
- ↑ Eesti keele süntaks 2017. Eesti keele varamu III. Mati Erelt, Helle Metslang (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- 1 2 3 Metslang, Helle; Erelt, Mati; Habicht, Külli; Hennoste, Tiit; Kasik, Reet; Teras, Pire; Viht, Annika; Asu, Eva Liina; Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Renate; Plado, Helen; Rääbis, Andriela; Veismann, Ann 2023. Eesti grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- 1 2 3 Emonds, Joseph 1993. Projecting indirect objects. – The Linguistic Review 10, 211–263.
- 1 2 3 4 Herriman, Jennifer; Seppänen Aimo 1996. What is an indirect object? – English Studies 77, 5, 484–503. https://doi.org/10.1080/00138389608599046
- ↑ Haspelmath, Martin 2015. Ditransitive constructions. – Annual Review of Linguistics, 1, 19-41. 10.1146/annurev-linguist-030514-125204.
- ↑ Torn, Reeli 2006. Oblique dependents in Estonian: an LFG perspective. CSLI Publications. https://web.stanford.edu/group/cslipublications/cslipublications/LFG/11/pdfs/lfg06torn.pdf