Katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise juhtumid
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |


Katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise juhtumid on katoliiklike preestrite, nunnade ja usuorganisatsioonide liikmete laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumid. 20. ja 21. sajandil on juhtumid hõlmanud palju süüdistusi, uurimisi, kohtuprotsesse, süüdimõistvaid kohtuotetsuseid ja paljastusi vaimulike aastakümnetepikkuste katse kohta varjata teatatud juhtumeid.[2] Väärkohtlemise alla kuuluvad enamasti poisid, aga ka tüdrukud, mõned nooremad kui kolm aastat vanad, kuid enamus vanuses 11–14 aastat.[3][4] [5] Kriminaalasjad ei hõlma enamasti täiskasvanute seksuaalset ahistamist. Väärkohtlemise ja varjamise süüdistused hakkasid avalikkuse tähelepanu pöörama[6] 1980ndate lõpus. Paljud neist juhtumitest räägivad aastakümnete pikkusest väärkohtlemisest, sageli täiskasvanute või vanemate noorte poolt. Juhtumeid on algatatud ka katoliikliku hierarhia liikmete vastu, kes varjasid seksuaalse kuritarvitamise süüdistusi ja viisid vägivaldsed preestrid teistesse kihelkondadesse, kus väärkohtlemine jätkus.[7][8]
1990. aastateks hakkasid juhtumid pälvima märkimisväärset meedia- ja avalikkuse tähelepanu riikides, sealhulgas Kanadas, USA-s, Tšiilis, Austraalias ja Iirimaal ning muudes Euroopa osades. [9][10] 2002. aastal viis Boston Globe'i uurimine selle teema meedias laialdase kajastamiseni Ameerika Ühendriikides. Euroopas, Austraalias, Tšiilis ja USA-s on paljastanud laialdast väärkohtlemist, kajastades nii pikaajalise väärkohtlemise ülemaailmseid mustreid kui ka kiriku hierarhia struktuuri regulaarseid püüdeid varjata vägivallateadeid.
Ajavahemikul 2001–2010 uuris Püha Tool seksuaalse kuritarvitamise juhtumeid, milles olid kahtluse all umbes 3000 preestrit, kellest mõtned olid seksuaalselt kuritarvitanud viiskümmend aasta tagusi.[11] Roomakatoliku kiriku piiskopkonna ametnikud ja teadlased väidavad, et vaimulike seksuaalset väärkohtlemist üldiselt ei arutata ja seetõttu on seda raske mõõta.[12] Kiriku hierarhia liikmed on väitnud, et meedias kajastamine oli ülemäärane ja ebaproportsionaalne ning et selline kuritarvitamine toimub ka teistes religioonides ja institutsioonides. See hoiak ehmatas kriitikud, kes nägid seda kui ettekäänet kirikusisese väärkohtlemise lahendamise vältimiseks.[13]
2001. aastal vabandas Johannes Paulus II ja nimetas kirikus seksuaalset väärkohtlemist "olevat Jeesuse Kristuse õpetusele sügavaks vastuoluks".[14] Benedictus XVI vabandas, kohtus ohvritega ja rääkis oma "häbist" väärkohtlemise osas. Ta ärgitas toimepanijad kohtu alla andma ja mõistis hukka kirikuvõimude väärkäitumise.[15][16] 2018. aastal süüdistas paavst Franciscus, Tšiili konkreetsele juhtumile viidates, ohvreid valetamises,[17] kuid aprilliks vabandas ta oma "traagilise vea" pärast[18] ja augustis avaldas traagilise ajaloo tõttu "häbi ja kurbust".[19] Ta kutsus 21. – 24. Veebruaril 2019 Vatikani linnas kokku neljapäevase tippkohtumise, kus osalesid kõigi maailma piiskopikonverentside presidendid, et arutada katoliku kiriku vaimulike seksuaalse väärkohtlemise ärahoidmist.[20] Paavst Franciscus tegi 2019. aasta detsembris põhjalikke muudatusi, mis võimaldavad suuremat läbipaistvust.[21][22]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ US prelate McCarrick resigns from College of Cardinals (AP)
- ↑ Tara Isabella Burton, New Catholic sex abuse allegations show how long justice can take in a 16-year scandal, Vox, 20 August 2018
- ↑ "Hundreds of priests shuffled worldwide, despite abuse allegations". USA Today. Associated Press. 20. juuni 2004.
- ↑ Stephens, Scott (27. mai 2011). "Catholic sexual abuse study greeted with incurious contempt". ABC Religion and Ethics. Vaadatud 23.07.2012.
- ↑ Bush R. & Wardell H.S. 1900, Stoke Industrial School, Nelson (Report of Royal Commission On, Together With Correspondence, Evidence and Appendix) Government Printer; Wellington, 8.
- ↑ Ulrich L. Lehner, Mönche und Nonnen im Klosterkerker: ein verdrängtes Kapitel Kirchengeschichte. Kevelaer: Verl.-Gemeinschaft Topos Plus, 2015. Shorter English version under the title: Monastic Prisons and Torture Chambers (Eugene, OR: Wipf and Stock 2014)
- ↑ Bruni, Frank (2002). A Gospel of Shame: Children, Sexual Abuse, and the Catholic Church. HarperCollins. ISBN 0060522321.
- ↑ "Sex abuse victim accuses Catholic church of fraud". USA Today. 29. juuni 2010. Vaadatud 24.06.2012.
- ↑ "The Pope Meets the Press: Media Coverage of the Clergy Abuse Scandal". Pew Research Center. 11. juuni 2010. Vaadatud 15.09.2010.
- ↑ William Wan (11. juuni 2010). "Study looks at media coverage of Catholic sex abuse scandal". The Washington Post. Vaadatud 15.09.2010.
- ↑ Lewis, Aidan (4. mai 2010). "Looking behind the Catholic sex abuse scandal". BBC News. Vaadatud 16.06.2015.
- ↑ Paulson, Michael (8. aprill 2002). "World doesn't share US view of scandal: Clergy sexual abuse reaches far, receives an uneven focus". The Boston Globe. Vaadatud 17.07.2012.
- ↑ Butt, Riazat; Asthana, Anushka (28. september 2009). "Sex abuse rife in other religions, says Vatican". The Guardian (London). Vaadatud 10.10.2009.
- ↑ Pope sends first e-mail apology; http://news.bbc.co.uk; 23 November 2001
- ↑ Pope Deeply Sorry for Child Abuse; www.abc.net.au; 19 July 2008
- ↑ Pope's Apology: 'You have suffered grievously and I am truly sorry'; The Telegraph; 20 March 2010
- ↑ Pope Francis accuses Chilean church sexual abuse victims of slander, The Guardian, 19 January 2018
- ↑ Pope admits ‘grave error,’ apologizes for not believing Chilean sex abuse victims Washington Post, 12 April 2018
- ↑ NPR, Pope Francis Expresses 'Shame And Sorrow' Over Pennsylvania Abuse Allegations, 16 August 2018
- ↑ McElwee, Joshua J. (12. september 2018). "Francis summons world's bishop presidents to Rome for meeting on clergy abuse". National Catholic Reporter (Vatican City). Vaadatud 24.02.2019.
- ↑ https://www.theguardian.com/world/2019/dec/17/pope-francis-ends-pontifical-secrecy-rule-child-sexual-abuse-catholic-church
- ↑ https://www.cnn.com/2019/12/17/europe/pope-vatican-secrecy-rules-intl/index.html