Kategooria arutelu:Tallinna tänavad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Õppige ometi kategoriseerima. Valdeku tänav on Nõmme linnaosas, järelikult peab sellel olema allkategooria Nõmme linnaosa tänavad. Kas keegi vaidleb vastu? --Tiuks 5. juuli 2009, kell 20:54 (UTC)

Tähtsus[muuda lähteteksti]

Kas igast tänavast peab olema eraldi artikkel? Olen nõus, et Liivalaia tänavast või Sõpruse puiesteest artiklid on olulised, aga väiksed sisseasumite teed ei ole ülimalt tähtsad (neid kasutatakse parkla ja sissehoovi manöövrite eesmärkides), nendest artiklid koosnevad ainult 1 lausest ja rohkem ei saa nendest midagi teadusliku kirjutada. 90.191.190.76 9. märts 2014, kell 22:46 (EET)

Ma pooldan, et oleks. Andres (arutelu) 9. märts 2014, kell 23:29 (EET)
No siis nende teaduslikumiseks ja entsüklopediaseerimiseks tuleb kirjutada sõiduosa teekattest ja seda kihi ristlõigest, teekatte alusest (koos geodeetiliste kihtidega), sõiduosa ja kõnniosa ruumikust, tänava kõrgusest merepinnapealse tasapinast, inseneerkommunikatsioonidest tänava all, liikluskorraldusest, tänava läbilaskevõimest ja nii edasi, aga praegu suur osa nendest koosnevad ühest primitiivsest lausest, mida ei saa pidada teaduslikuks. 90.191.190.76 10. märts 2014, kell 00:20 (EET)
Mis alusel võiks osa tänavaid tähtsusetuks kuulutada? Mingi entsüklopeediline tähtsus võib olla isegi mõnel uuel tänaval. Näiteks vähem kui aasta tagasi nime saanud tänavad endise Tallinna Meretehase alal on saanud asukohale viitavad nimed, nii et isegi uue tänava artiklis võib olla ajalooga seotud aspekt. Mõni teine tänav on aga oluline mitte niivõrd "sisehoovi manöövrialana", vaid pigem huvitava ajalooga majade tõttu, mis selle tänava ääres asuvad. Või nende nimede tõttu, mis tänaval kasvõi viimase saja aasta jooksul on olnud. Ssgreporter (arutelu) 10. märts 2014, kell 00:23 (EET)
Praegu need artiklid on kirjutatud kodulugu raames, kuid aga XX sajandil ehitatud sisehoovi tänavadele seda on võimatu rakendama ja seetõttu artiklid kaasaegsest tänavadest on parem arutama urbanismi ja industrialismi raames, mis praegu puudub. 90.191.190.76 10. märts 2014, kell 01:21 (EET)
Leian, et kõigi Tallinna tänavate kohta peaks siiski artikkel olema. 193.40.142.254 10. märts 2014, kell 10:03 (EET)
Leian, et sisu nendest peab olema ka teaduslik, aga mitte 1 lause nagu lasteaias. 90.191.190.76 11. märts 2014, kell 23:38 (EET)

Minu meelest ei pea entsüklopeedias kogu info olema teaduslik. Peale selle pole selge, mis tähendab "teaduslik". Näiteks teadlastele vajalikud võivad olla igasugused faktid. Pole üldsegi ilmne, et andmed teekatte kohta on teaduslikumad (ja entsüklopeedia seisukohast olulisemad) kui andmed asendi kohta. Peale selle, kui põhimõtteliselt on võimalik infot lisada nii, et artikli olemasolu oleks õigustatud, siis ju see ei loe, et infot on artiklis praegu vähe.

Minu meelest peaks entsüklopeedia sisaldama ka koduloolist materjali. Andres (arutelu) 10. märts 2014, kell 11:03 (EET)

Ma ei vaidle sellega, et entsüklopeedia peaks sisaldama ka koduloolist materjali. Aga kui artikkel sisaldab ainult koduloolist materjali, siis ta on ühekülgne nagu paha telefooniraamat. Ja artiklid kaasaegsetest tänavatest on hea näide sellele - kuna nad oli ehitatud kiire tempoga, siis kodulooline informatsioon ka puudub.
Siin omadus selles, et enne II maailmasõda Eestis polnud märkimisväärtset tootmisvõimsust (Eesti 1 iseseivuse ajal 1920-1940 paljude ettevõttete suurus oli pisike, aga suurte ettevõttete arv oli väike) ja sellel tingimusel ühe tänava rajamiseks tuli liiga palju jõudu ja linnaplaneering tol ajal arvestas väiksega transpordiliiklusega ja kahetsetava majandusolukorraga. Pärast II maailmasõda Eestisse tulid tootmismonstrid ja linnaplaneering oli suunatud terve linnaosade ehitamiseks ja seetõttu keegi ei pani suurt tähelepanu tänavatele - nad oli ehitatud nagu antud terve linnaosaga. Erandiks sellest reeglist võiks pidada vaid Laagna teed. Tänapäeval prooblemil on majandulik iseloom: uuete tänavate ehitamine on nii kallis, et need on tihedalt kokkupressitud ja isegi teekate vananeb kiiresti. Väga hea näide sellele on Lõõtsa tänav - asumis on liiga palju hooneid ja parklad on alati autodega täis, aga asum koosneb ainult mitmest kitsast tänavatest.
Võite võrrelda 1920-1940 tänavaehitust Tallinnas seesama ajalõikuga Detroitis või Peterbuuris ja siis tuleb kohe vastus, miks Eestis on kogunenud nii palju koduloolist informatsiooni tänavate kohta. 90.191.190.76 11. märts 2014, kell 23:38 (EET)
Materjali võib lisada, kui seda on võtta. Andres (arutelu) 11. märts 2014, kell 23:47 (EET)
No kahjuks pealinna munitsipaalvõimu ametnikud vastavad aeglaselt ja palju asju nad ise ei tea; selleks et saada lääbipääsu arhiividele on vaja kulutada liiga palju jõudu ja aega - sellised dokumendid keegi ei skaneeri järgnevaks avaliku juurdepääsu lugemiseks või info otsimiseks. Ainuke koht on Jaak Juske blog, aga seal on kirjutatud ainult Pelgulinna asumist. 90.191.190.76 16. märts 2014, kell 23:12 (EET)