Kategooria arutelu:Eesti sõjaväelased
Mida kategooria hõlmab?[muuda lähteteksti]
Siin kategoorias võiksid olla vaid Eesti Vabariigi sõjaväelased, mitte eesti rahvusest teiste riikide sõjaväelased. --Metsavend 20. mai 2008, kell 13:30 (UTC)
- Kuna kõikide kategooriate nimed hakkavad suure tähega on raske tuvastada kas on mõeldud Eesti sõjaväelasi või eesti sõjaväelisi.--WooteleF 20. mai 2008, kell 13:35 (UTC)
- Jah, selleks tuleb kirjutada kategoorialehel selgitus. Enne tuleks asjas kokku leppida. Tegin ettepaneku. Kui kellelgi vastuväiteid pole lisan vastava selgituse kategoorialehele. --Metsavend 20. mai 2008, kell 13:38 (UTC)
- Samas kui mõni eestlane on teeninud ainult oletame Venemaa sõjaväes ja ongi silma paistnud ainult oma sõjaväekarjääriga siis tuleks talle kategooriaks Venemaa sõjaväelased. Selleks, et siduda ta mõne Eesti kategooriaga tuleb panna ilmselt siis Eesti inimesed, mis on väga mittemidagiütlev kategooria.--WooteleF 20. mai 2008, kell 13:43 (UTC)
- Jah, selleks tuleb kirjutada kategoorialehel selgitus. Enne tuleks asjas kokku leppida. Tegin ettepaneku. Kui kellelgi vastuväiteid pole lisan vastava selgituse kategoorialehele. --Metsavend 20. mai 2008, kell 13:38 (UTC)
Need, kes on mõne sõjaväeosa allkategoorias, ei peaks otse siin olema. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.110.66 (arutelu • kaastöö) august 2012.
- Vastupidi sõjaväeosade kategooriad ei peaks olema siin, sest neisse ei pea nime järgi kuuluma ainult sõjaväelased. Kui neil kategooriatel on mõtet, tuleks nad ümber nimetada ("pataljon" → "pataljoni liikmed" jm) 90.190.114.172 22. veebruar 2014, kell 22:06 (EET)
Mul tuli mõte, jagada väeosade kategooriad ohvitseride, sõjaväeametnike, üleajateenijate ja ajateenijate kategooriateks (vahest veel midagi, näiteks arstid, kellel ei olnud sõjaväelist auastet). Kas see sobiks? --IFrank (arutelu) 4. jaanuar 2014, kell 19:41 (EET)
- Kui, siis võiks seda kategooriat siin jagada pigem auastmete järgi (sellest oli siin juttu). Kas saan õigesti aru, et tahad neid vähese sisuga väeosade kategooriad veel väiksemateks osadeks jagada? 90.190.114.172 22. veebruar 2014, kell 22:06 (EET)
- Väeosade kategooriatel on perspektiiv kasvada kuni kõigi vastavas väeosas teeninud isikute (ka ajateenijad, keda otseselt sõjaväelasteks nimetada on kuidagi ebatäpne) sisaldamiseni, kelle kohta on artikkel. Auastmete kategooriaid ma ei poolda: kuna kaks samas väeosas teenivat ohvitseri (näiteks kapten ja leitnant) omavad suuremat ühisosa kui kaks üle Eesti eri väeosades ja väeliikides teenivat leitnanti, kes üksteist ei tunne. Formaalne alus ühendamiseks on kuulumine samasse väeosa ohvitseride kogusse. Kui sõjaväelane on teeninud eri ajal eri väeosades (nagu see enamasti on), siis tuleb ta panna kõigi väeosade kategooriasse. Ma ei suuda heas usus mingit loogilisemat süsteemi välja mõelda ja üks Eesti sõjaväelaste kategooria oleks liiga suur ja ülevaatamatu. Kõik kommentaarid ja soovitused on oodatud. --IFrank (arutelu) 22. veebruar 2014, kell 22:16 (EET)
- Näiteks ajateenijad eeldatavasti üldjuhul pole artikliväärilised (samuti oli juttu siin), paljud muud väiksemad asjapulgad ilmselt ka mitte. Üksteise tundmine minu meelest pole oluline. Samasse auastmesse jõudmine on samuti oluline sisuline ühisosa. Väeosade vahetamine teebki ju väeosade järgi kategoriseerimise ebamugavaks ja ebapraktiliseks. Mõnel juhul on siis kategooriaid optimaalsest rohkem ja nende üldiselt pikkade ja kohmakate nimedega kategooriate seast on siis lugejal olulisemaid kategooriaid sellevõrra raskem leida. Ja mida rohkem on väeosi vahetatud, seda ebaolulisem tunnus kindla sõjaväelase puhul kindlas väeosas teenimine on. Auastmete järgi kategoriseerides saaks aga piirduda vaid viimase auastmega, millesse sõjaväelane jõudis ja kategooriaid poleks siis koormavalt palju. Võib-olla võiks lisaks auastme järgi kategoriseerimisele kategoriseerida ka väeosade järgi, aga see pigem ei tundu mõistlik. Ma ei ütleks ka et suur kategooria iseenesest on ülevaatamatu, ta on ju ilusti tähestikulises järjekorras ja soovi korral saaks lisada veel sisukorra, kuigi antud kategooriat miskit moodi vist ikkagi jagada võiks. 90.190.114.172 22. veebruar 2014, kell 22:42 (EET)
- On avaldatud näiteks väeosade ja üksikute soomusrongide koguteosed (Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas), aga ma ei ole näinud raamatut pealkirjaga Leitnandid Vabadussõjas või Polkovnikud Vabadussõjas. Samuti oli Eesti ajal igal Kaitseliidu maleval oma ajaleht, aga auastmete järgi mitte. --IFrank (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 02:58 (EET)
- Kuidas raamatud ja ajalehed siia puutuvad? 90.190.114.172 23. veebruar 2014, kell 10:40 (EET)
- Mul on tahtmine käega lüüa ja keegi mind siin taga nutma ei jääks. Me räägime ikka inimeste (antud juhul sõjaväelaste) grupeerimisest mingi loogilise ühendava tunnuse järgi? Veel kord, ma ei näe paremat ühendavat tunnust, kui samas väeosas teenimine. Inimesi ei ühenda mitte see, et nad jäid juhuslikult samasse auastmesse pidama, vaid ühine teenistuskoht. Siis võiks ju Eesti sõjaväelaste kategooria üleüldse ära kaotada ja teha ülemaailmsed sõjaväelaste kategooriad auastmete järgi. --IFrank (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 15:55 (EET)
- Minu meelest on üsna suur vahe, kas oleks ühes pundis kogu maailma sõjaväelased auastme järgi või ühe väikese riigi sõjaväelased auastme järgi. Ma ei saa aru, kuidas auaste pole loogiline ühendav tunnus; see on ikkagi seotud sõjaväelaste sisulise panusega konkreetse riigi sõjaväkke ja muidugi ka alluvussuhetega. Kas ühte väeossa teenima sattumine pole juhuslik? Auaste on esmasem asi, mida on sõjaväelaste artiklites üldiselt esimeses lauses mainitud ja kui, siis teenistuskohad on kuskil tagapool. Ma ei vaidle vastu, et väeosade järgi kategoriseerimine on samuti enamvähem loogiline, aga nagu öeldud, ühest küljest on need kategooriad pisikesed nagu praegugi mitu paari liikmega alamkategooriat ja teisest küljest paljudes väeosades teeninud sõjaväelaste puhul koormavad sellised kategooriat artiklit. Seda, milline on olnud sõjaväelase elulugu ja teenistuskäik, tuleks artiklites kirjutada, aga seda kõike ei pea ju püüdma võimalikult täpselt kategooriatesse põimida. Kategooriate süsteem peaks olema optimaalne, nii et aluseks oleks kõige olulisemad tunnused ja et artiklid oleks seeläbi tõesti seotud, mitte ei oleks artiklid üsna spetsiifiliste tunnuste järgi pigem eraldatud. 90.190.114.172 23. veebruar 2014, kell 16:50 (EET)
- Mul on tahtmine käega lüüa ja keegi mind siin taga nutma ei jääks. Me räägime ikka inimeste (antud juhul sõjaväelaste) grupeerimisest mingi loogilise ühendava tunnuse järgi? Veel kord, ma ei näe paremat ühendavat tunnust, kui samas väeosas teenimine. Inimesi ei ühenda mitte see, et nad jäid juhuslikult samasse auastmesse pidama, vaid ühine teenistuskoht. Siis võiks ju Eesti sõjaväelaste kategooria üleüldse ära kaotada ja teha ülemaailmsed sõjaväelaste kategooriad auastmete järgi. --IFrank (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 15:55 (EET)
- Kuidas raamatud ja ajalehed siia puutuvad? 90.190.114.172 23. veebruar 2014, kell 10:40 (EET)
- On avaldatud näiteks väeosade ja üksikute soomusrongide koguteosed (Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas), aga ma ei ole näinud raamatut pealkirjaga Leitnandid Vabadussõjas või Polkovnikud Vabadussõjas. Samuti oli Eesti ajal igal Kaitseliidu maleval oma ajaleht, aga auastmete järgi mitte. --IFrank (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 02:58 (EET)
- Näiteks ajateenijad eeldatavasti üldjuhul pole artikliväärilised (samuti oli juttu siin), paljud muud väiksemad asjapulgad ilmselt ka mitte. Üksteise tundmine minu meelest pole oluline. Samasse auastmesse jõudmine on samuti oluline sisuline ühisosa. Väeosade vahetamine teebki ju väeosade järgi kategoriseerimise ebamugavaks ja ebapraktiliseks. Mõnel juhul on siis kategooriaid optimaalsest rohkem ja nende üldiselt pikkade ja kohmakate nimedega kategooriate seast on siis lugejal olulisemaid kategooriaid sellevõrra raskem leida. Ja mida rohkem on väeosi vahetatud, seda ebaolulisem tunnus kindla sõjaväelase puhul kindlas väeosas teenimine on. Auastmete järgi kategoriseerides saaks aga piirduda vaid viimase auastmega, millesse sõjaväelane jõudis ja kategooriaid poleks siis koormavalt palju. Võib-olla võiks lisaks auastme järgi kategoriseerimisele kategoriseerida ka väeosade järgi, aga see pigem ei tundu mõistlik. Ma ei ütleks ka et suur kategooria iseenesest on ülevaatamatu, ta on ju ilusti tähestikulises järjekorras ja soovi korral saaks lisada veel sisukorra, kuigi antud kategooriat miskit moodi vist ikkagi jagada võiks. 90.190.114.172 22. veebruar 2014, kell 22:42 (EET)
- Väeosade kategooriatel on perspektiiv kasvada kuni kõigi vastavas väeosas teeninud isikute (ka ajateenijad, keda otseselt sõjaväelasteks nimetada on kuidagi ebatäpne) sisaldamiseni, kelle kohta on artikkel. Auastmete kategooriaid ma ei poolda: kuna kaks samas väeosas teenivat ohvitseri (näiteks kapten ja leitnant) omavad suuremat ühisosa kui kaks üle Eesti eri väeosades ja väeliikides teenivat leitnanti, kes üksteist ei tunne. Formaalne alus ühendamiseks on kuulumine samasse väeosa ohvitseride kogusse. Kui sõjaväelane on teeninud eri ajal eri väeosades (nagu see enamasti on), siis tuleb ta panna kõigi väeosade kategooriasse. Ma ei suuda heas usus mingit loogilisemat süsteemi välja mõelda ja üks Eesti sõjaväelaste kategooria oleks liiga suur ja ülevaatamatu. Kõik kommentaarid ja soovitused on oodatud. --IFrank (arutelu) 22. veebruar 2014, kell 22:16 (EET)
Siia oleks hädasti vaja mingisugune parem süsteem luua, sest praegu on need alamkategooriad siin ikka väga kaootiliselt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. jaanuar 2018, kell 00:22 (EET)