Vikipeedia arutelu:Meditsiiniartiklite tõlkimine

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tundub, et Tavaline nohu ongi juba inglise keelest tõlgitud. Seda ei ole mõtet uuesti tõlkida, võiks lihtsalt võrrelda algtekstiga. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 13:47 (EET)[vasta]

Kui eestikeelne artikkel on olemas, soovitan kohe sellega tutvuda. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 13:48 (EET)[vasta]

Tere Kasutaja:Tõpratohter/Meditsiiniartiklite tõlkimine!
ja veel õppekava on küll raamis Õppekava "Arstiteadus (80418)"

kuid esiküljel toodud loetelu ei ole tähtsuse ega valdkondade kaupa järjekorras lisada võib ka loengukonspektide põhjal koostatud kokkuvõtteid mida peetakse edaspidises arstiteadlase töös oluliseks ja seda kuidas tulevane arst patsiendile haiguse mehhanisme lahti seletab ja kuis püüab tõlgendada ...

suureks abiks oleks (minu arust ka töötavatele arstidele) Euroopa (või ka teiste riikide) meditsiiniuuringutega seonduv, nii uuringute kavandamine kui ka klassifikatsioon Studientypen in der medizinischen Forschung ja töötlusprotsess ehk valik milliseid uuringuid esamteks ja usaldusväärseteks pidada (näituseks)...
ja tõlkijad võivad julgelt erinevaid artikleid vaadata, nagu näiteks tsüstiit...
Mariina 25. veebruar 2014, kell 14:05 (EET) alias Простота

Miks see "kõhugripp" ei võiks seal olla, kui see on haiguse üldkeelne nimetus? Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 14:28 (EET)[vasta]

Tere Andres!
Vabandan olen arstide suu läbi kuulnud muud... panen tagasi...
Mariina 25. veebruar 2014, kell 14:40 (EET) alias Простота
Mida Sa siis oled kuulnud? Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 14:44 (EET)[vasta]
Tõsi küll, kõhugripp peab olema viiruslik. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 14:47 (EET)[vasta]
Pikk jutt ... üldiselt olen pediaatriga kokkuleppele jõudnud (hilisajalugu) selles, et kui mustikad või kartulitärklis 1 päevaga kõhulahtisust ei kinnita siis võib jama tulla...
aga kõhulahtisus koos kõhuvaludega võivad ka koletsüstiiti indikeerida...
Mariina 25. veebruar 2014, kell 14:56 (EET) alias Простота

Mina saan nii aru, et hoolimata pealkirjast räägib ingliskeelne artikkel ainult viiruslikust gastroenterriidist, mida nimetataksegi kõhugrpiks. Ja tegu ei ole mitte gripiviirusega. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 15:01 (EET)[vasta]

et siis teised mao-soolepõletikud (erinevate RHK-10-e koodidega) saavad eraldi artiklid..., et nagu eristus võiks olla siis eraldi lahti kirjutatud: kõhugrippi tuvastatakse ... ja gastroenteriiti tuvastatakse ... ja eristusdiagnoos tsöliaakia, Crohni tõbi, kasvajad jne jne...
Mariina 25. veebruar 2014, kell 15:10 (EET) alias Простота
Eks see täpne jaotus pärast paista, ma ei usu, et päris RHK järgi saab jaotada. Aga igatahes tundub, et kõhugripi kohta ei oleks Gastroenteriit õige pealkiri. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 15:54 (EET)[vasta]
seal oli gripp-gastroenteriit (RHK koodi hetkel ei mäleta)
aga see on vast õige, et kui artikkel luuakse siis saaks täpsemini - seda kuidas arstid RHK-koodide väliste ja/või kattuvate sümptomitega haigustega ümber käivad ma täpselt ei tea... see ongi koht kus oleks abi vaja..., näituseks on haruldased haigused sarlakid ja leetrid - päris kindla RHK-kood-diagnoosi saab tänapäeval harilikult laboratoorselt...
Mariina 25. veebruar 2014, kell 16:03 (EET) alias Простота

Sellist soovitust ikka ei tohi anda, et kopeeri oma töö olemasoleva asemele. Võiks otse artiklisse tõlkida. --Epp 26. märts 2014, kell 17:32 (EET)[vasta]

Eelmises lauses ju öeldakse, et olemasolevast artiklist tuleb oluline säilitada. Adeliine 26. märts 2014, kell 19:30 (EET)[vasta]
Noh, mina saan sellest teisiti aru. Öeldakse nii: kui tõlge valmib, võib vaadata, mida olemasolevast eestikeelsest artiklist kasutada saaks. Mõni neist artiklitest on üsna pikk, kas siis tehakse eraldi artikkel valmis ja hakatakse neid hiljem integreerima? See on ju kilplase töö. Miks ei võiks kohe artiklisse puuduolevat juurde tõlkida? Ma arvan, et tegijaid tuleks veidi täpsemalt selles suhtes juhendada, muidu tekib pärast tüli, kui asju tühistama hakatakse. --Epp 26. märts 2014, kell 19:36 (EET)[vasta]
Kas nüüd on parem? Adeliine 27. märts 2014, kell 00:02 (EET)[vasta]
Jah. --Epp 27. märts 2014, kell 02:11 (EET)[vasta]
Kui hakata oma lehel tõlkima, siis võib päris artikli sisu vahepeal muutuda. Minu meelest oleks parem kohe õigesse kohta tõlkida. Andres (arutelu) 27. märts 2014, kell 22:09 (EET)[vasta]

Kas seal ingliskeelses just kordategemine või ohutuks tegemine käib, aga tugev poliitilise korrektsuse filter lõikab küll täie jõuga. Selle käigus kustutati näiteks täielikult fluorokinoloonide terviseriskide artikkel, nii et ohutus kasutajale pigem langeb.--Bstard12 (arutelu) 11. november 2014, kell 08:25 (EET)[vasta]

Tere Bstard12!
Kordategemine ja/või ohutuks tegemine on meil Vikipeedias lahtine ja avatud, seda pole lukku pandud ja piirangud puuduvad - meil ju eestikeelses Vikipeedias puudub see nn 'poliitilise korrektsuse filter' ja ma vist isegi ei tea mida selle all silmas peetakse, mida mina olen püüdnud (üsna autonoomselt - ma ei ole arst ega farmatseut jne) meditsiiniartikleid toimetades silmas pidada on kohati (ka minu võimalused on piiratud (mitte segamini ajada vormiga üüratud)) patsiendi ettevalmistus ja informeerimine - aga seda tuleks ka muidugi eraldi lahti kirjutada, kuidas ravi ja ravimite eest vastutab 'EV-i meditsiinivõrgustikus' ikkagi ja ainult patsient, mitte arst - haiguste ja sündroomide artiklid on üldisemat laadi ja ka ingliskeelsete Vikipeedia artiklite üle mõtiskledes ja neid rakendades võib patsient enda tervise ja heaolu vastu nii räigelt eksida, et seda pole võimalik enam tagasi pöörata...
Mariina 11. november 2014, kell 08:39 (EET) alias Простота
Tundub et see tekst on kusagilt kuhugi ümber tõstetud ja raske on tuvastada, millest jutt alguse sai.
Too nüüdseks kustutatud fluorokinoloonide terviseriskide artikkel, aga loodetavasti ka mõni alles jäänud artikkel võimaldavad ehk patsiendil vältida olukorda, kus arst tema tervise ja heaolu vastu nii räigelt eksib, et seda pole võimalik enam tagasi pöörata.
Asi, mida näiteks fluorokinoloonidega kaldub juhtuma. Tagantjäreletarkus. --Bstard12 (arutelu) 20. aprill 2015, kell 00:41 (EEST)[vasta]
Tere Bstard12!
arstide kutselise tegevuse praktiseerimise ebasoovitav tulem patsiendi tervisele ja elule ei ole kindel ja fikseeritud mõiste kus kahjusid saaks täna ja kohe ja kindlalt mõõta kõikidel inimestel see ei ole standard (täna veel mitte) 1 penitsilliinitablett ja üksainus aspiriinitablett võib esile kutsuda sellise allergilise reaktsiooni, et ilma üüratute lisaravimiteta võib 'minek' vältimatu olla - ravi ja ravimi mõiste on ka nii sätitult rohke'd, et lihtsal patsiendil võib raske olla terviseohtude üle otsustada - mitmesugused ravimeetodid, raviprotseduurid - siin on palju tegemist usuga - inimesed usaldavad arste ja nende loetud uuringuid ja nende juttu siin ei saa vägisi miskit muuta.
Minul isikikult on Elupikkus Kallis ja kui vähegi võimalik siis ma usaldan iseenda maailmamõtet - ma istutan haiguse mõttes näiteks tulevikku ja näiteks nende inimeste kaudu kes elavad maades kus pakutud arstimõtted ja -lätted puuduvad, kuidas neil on, edasi kuidas sama haigus loomadel on (noh see ei ollnud hea näide nende eluavaldused on meile vaadates erisustega: kassiema sünnitab ühe kassipoja ja jookseb mitu tundi õues ringi ja siis sünnitab järgmise järglase) ja kõige rohkem kardan mina mingist ravimist või raviviisist sõltuvusse jäämist, seisundit kus ma igatsen selle ravimi järele, pean saama, pean käima läbi arstid ja retseptid ja 'unustan elamise hoopiski', et näiteks kui võtta pikki aastaid statiine, kaltsiumikanali blokaatoreid jm, siis kuidas nad tavalise inimese tavalise toiduga ja eluga sobivad: näiteks Metsporgand : droogi kasutatakse tänapäeval diureetilise ja kivitõvevastase vahendina, mille ühekordne annus oleks 2 kuni 4 grammi droogi 3 korda päevas. Droog on raviannustes ohutu, üleannustes aga võib avaldada koostoimet vererõhu-, südame- ja hormoonravimitega.
Arstiteadust praktiseerides ei ole kõik 'sünnid ilusad' ja 'surmad vajalikud'. Ostsin interneti teel raamatu "Surm - ravimi kõrvaltoime" aga pole jõudnud omandada:
* Zyprexa Side Effects Could Be Linked To Diabetes, Deadly Heart Risk, Torsades De Pointes
* Lilly settles Zyprexa Lawsuit for $1.42 billion -kas ohvritele makstav vaikimisraha rohkem kui 1 miljard dollarit jne.
'Selles vallas' ei saa olla 'õigeid' ja 'valesid' vikipeedia meditsiiniartikleid, see on paljudel inimestel liig valus ja ängistav teema enda peal läbi mõtlemiseks ja paljud ei ole selleks tahet ka avaldanud. Seega püüaks vikipeedias meditsiinialastes artiklites järgida levinud mudelit - koos ohtude ja kõrvaltoimete ära toomisega - täpsemalt pole paljudel juhtudel ka võimlaik, näiteks vähihaigete elu pikendamiseks manustatavad ravimid - pole kohanud ühegi ravimi korral täielikku toime kirjeldust kõigi käesoleval ajal tuvastatud inimkeha elundisüsteemide, rakkude, geenide, valkude, ensüümide, retseptorite jm lõikes...
Mariina 20. aprill 2015, kell 08:23 (EEST) alias Простота