Kasutaja arutelu:Oop/Vikijuriidika
Mõnda asja võin täpsustada ja selgitada oma arusaamise järgi. Kollektiivse teose (autor võib olla ka juriidiline isik) puhul kehtib autoriõigus 70 aastast pärast teose avalikustamist (AÕS § 41). Ja kollektiivse teose üksiku kaastöö autoriõigus kuulub ühtlasi ka vastavale kaastöölisele (§ 31). Kui pole täpsustatud, kes on kindla tekstiosa autor, siis võimalik et konkreetse kaastöölise autorsusega ei pruugi arvestada. (Ühtlasi kehtib ka anonüümse autori puhul autoriõigus 70 aastat pärast avalikustamist). Teiseks Creative Commonsi litsentside või GFDLi, mida üldjuhul digiallkirjaga ei kinnitata, puhul iseenesest ongi kasutusõigus antud püsivalt. (Või see on nii litsentsi teksti koostanud juristide meelest.) Kolmandaks, Commonsi järgi lähtutakse materjali autoriõiguslikust seisundist. Nii et kaubamärgiseadus meid logode kasutamise juures esimeses järjekorras ei huvita. FBI logo juures tuleks märkida, et autoriõiguslikult kuulub see avalikku omandisse. (Eesti ettevõtete logod ei kuulu.) Peegeldamise asjus võiks alustuseks küsida WMFi seisukohta. Kui selles nähakse probleemi, siis on nad võib-olla ise nõus asjaga tegelema, kuna peegeldatakse nende hallatavat sisu. 88.196.241.249 1. august 2011, kell 21:18 (EEST)
- vanal eestiaegsel Eesti Entsyklopeedial olid autorid vist märgitud artikli lõpus initsiaalidega, lõpus oli võti. 1995. aasta "Eesti kirjarahva leksikoniga" on sama lugu. Ohpuu 2. august 2011, kell 09:35 (EEST)
Fassaadiõigust võiks ka mainida 2. august 2011, kell 03:53 (EEST)
Postmargid: http://www.google.ee/search?q=postmargid+site:autor.ee --WikedKentaur 25. november 2011, kell 15:53 (EET)
Lõik juttu yldarutelust, mida võiks siin-seal kasutada: Kui täpne olla, siis "Wikimedia projektide jaoks on erinevate võimaluste seast valitud see tee kõigi oma eeliste ja puudustega" ja algusest peale ka olulises mahus eranditega. Teatud mõttes võiks isegi ytelda, et kurja juur on anglosaksi õigusest inglise Vikipeediasse jõudnud veendumus, et fair use on aktsepteeritav. See tekitab teistes jurisdiktsioonides segadust. Esiteks seepärast, et paljude arvates "kui nemad võivad, siis võime ju meie ka" (ja see argument kerkib Eestiski yha uuesti esile); teiseks seepärast, et kuna inglise Vikipeedia kõigi Wikimedia projektide seas domineerib, on teiste maade kohalikud erandid mingis mõttes ebavõrdses olukorras, nad on suures plaanis justkui vähem aktsepteeritavad kui "suure venna" erand. Eriti, kui mõnel pool arvatakse, et oleks parem, kui mingeid erandeid yldse ei tehtaks. Selline poliitika asetab väikevikid tõepoolest ebavõrdsesse olukorda. Mis puutub poolvabadusse, siis suur osa inimesi ei saa yldse aru sellest loogikast, mille järgi mõni teine inimene leiab, et kõigeks, v.a äriliseks kasutuseks lubatud pilt on "mittevaba". "Mis mõttes mittevaba, kui äriline kasutus on kahtlane, ohtlik ja igatepidi kõrvaline? See on ju vaba! Või, noh, "yldiselt vaba, ainult..."." Neid keelekasutusi on nende jäigal kujul ysna raske niigi palju lepitada, et tekiks mingi mõttekas dialoog (mitte kaks monoloogi). --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 09:57 (EEST)