Kasutaja arutelu:Oop/Filosoofia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Filosoofia uurib reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe.

See lause minu meelest vähemalt algusesse ei kõlba. Esiteks tuleks siin öelda pigem seda, mis filosoofia on, kui seda, mida ta uurib. Kui pole võimalik öelda, mis filosoofia on, võib alguslõik olla ka teisiti üles ehitatud.

Arvan, et entsüklopeedia artiklis ei saa kuigivõrd ammendavalt kirjeldada sõna kõiki tähendusi (selleks on Vikisõnastik), küll aga tuleb muidugi tähelepanu juhtida tähtsamatele kasutuserinevustele. Mõnel juhul võib sisu vastavalt tähendusnüanssidele jaotada ka mitme artikli vahel.

Reaalsusest ja põhjuslikkusest rääkimine kitsendab filosoofia uurimisvaldkonda liigselt, "olemise ja mõtlemise alusprintsiibid" läheb küll asjale suhteliselt hästi pihta, kuid ei suuda minu meelest midagi kuigi arusaadavat öelda. Filosoofia defineerimise muudab äärmiselt raskeks see, et pole vist võimalik leida selles asjas konsensust filosoofide endi vahel. Kui me mingi definitsiooni välja valime, siis peaaegu kindlasti ilmnevad artikli edasilugemisel vastuolud selle definitsiooniga. Vahest oleks produktiivsem selgitada asja näidete varal ning informeerida lugejat sellest, et filosoofidel endilgi on raske öelda, mis filosoofia on, ja sellele küsimusele vastamine on üks asi, mida filosoofid teevad, kui nad "filosoofiat teevad".

Arvan veel, et selle Sinu variandi võiks minimaalse ühtesulatamisprotseduuriga, mille ma kord juba ette panin, viia üle artiklisse Filosoofia. Ei ole hea, kui ühe artikli kallal töötatakse mitmes kohas korraga. Andres 17:07, 13 Nov 2004 (UTC) Andres 17:07, 13 Nov 2004 (UTC)


Vana-Kreeka filosoofias nimetati neid viit laiahaardelist küsimusetüüpi vastavalt analüütiliseks või loogiliseks, epistemoloogiliseks, eetiliseks, metafüüsiliseks ja esteetiliseks.

Päris kindlasti ei kasutatud Vana-Kreekas termineid "esteetika", usun ka, et mitte terminit "epistemoloogia". Andres 17:15, 13 Nov 2004 (UTC)
Siiralt nõus. Inglise viki yldartiklid kipuvad kohati vohama ja ähmastuma, tuleb olla ettevaatlik. Siia panin hakatuseks kyll lihtsalt tõlke, redigeerida pole (ikka) veel jõudnud. Pyyan lähemal ajal filosoofia jaoks aega leida. (Põhiprobleem sisulise tööga on see, et ta konkureerib päristööga, pisikorrektuuri võin aga teha ka siis, kui päristööst stuuporisse olen sattunud, filoloogidel käib see seljaaju abil.) :) --Oop 08:59, 14 Nov 2004 (UTC)

Ma mõtlesin vahepeal, kuidas seda artiklit võiks alustada. Praegu on mulle pähe tulnud midagi taolist:

Filosoofia ([etümoloogia]) sündis Vana-Kreekas müüdile alternatiivse viisina seletada maailma kui tervikut ja selle üksikosi. Erinevalt müüdist otsis filosoofia mõistusele eeskätt mõistusele tuginevaid seletusi. Nõnda oli vanakreeka filosoofia ühtlasi tänapäeva teaduse üks eelkäijaid. Ajapikku lisandus filosoofiasse, mida tollal teadusest ei eristatud, üha uusi küsimuseasetusi. Nüüdseks on filosoofiast eraldunud paljud teaduse (eriteadused), nii et filosoofilisteks küsimusteks on jäänud ainult need küsimused, millele teadus ei oska läheneda. Samal ajal erineb filosoofia religioonist selle poolest, et ta ei lähtu ilmutuse autoriteedist.

Siin puudub küll niisugune kompaktsus, mida alguslõigult võiks eeldada, aga nii see mul praegu välja tuli. Andres 15:30, 14 Nov 2004 (UTC)


Mul on praegu niisugune plaan, et hakkan töötama artikli Filosoofia kallal, kasutades ka Sinu materjali. Andres 15:30, 14 Nov 2004 (UTC)

Noh, umbes seda ma selle tõlkega taotlesingi. Ja ikka on tore, kui keegi teine põhitöö ära teeb, nii et enda aeg jääb viljaka kriitika ja muiduvirisemise jaoks. :)
1.Myyt ehk ei ole kyll filosoofiale täielikult alternatiivne, kui mõtelda nii filosoofia omamyytide peale (Platon ja koobas, rääkimata filosoofiasisesest mytoloogiast - Newtoni õun, Diogenese vaat ja Buridani eesel) kui myytidele filosoofia vahendina (nt Empedoklese tekst on ju ysna myydiline). Pealegi - arvestades aseebiasyydistuste ohuga Ateenas jms - ei eitanud enamik Kreeka filosoofe ei myyte ega religioone, pigem syndisid natuurfilosoofilised heietused myytidele komplementaarsete ilmaseletustena. Filosoofia omapära seisneb algusest peale ehk just (enese)kriitilises suhtumises distsipliini yldise protsessuaalsuse seisukohalt (yksikfilosoofid võivad vägagi dogmaatilised olla). Alternatiivseks kasvas filosoofia alles ajapikku ja sedagi ainult osati - Rooma kristianiseerimisest kuni hiliskeskajani ei kippunud suurem jagu filosoofiat piiblimyytidele kuidagi väga alternatiivsena esinema. Selliste yldistuste tegemine on märksa keerulisem kui alguses tundub.
2. Parem oleks ehk mitte ytelda, et filosoofiat "tollal" teadus(t)est ei eristatud, vaid et need eristusid alles hiljem. Muidu jääb mulje, et need olid kogu aeg lahus, ainult inimesed ei saanud sellest pika aja vältel aru - mis ei ole päris täpne.
3. Suure hulgaga filosoofia kysimustest tegelevad ka teadused. Seejuures on osa neist yhiskysimustest sellised, kuna yleminekuala teaduste ja filosoofia vahel on suur ja ähmane (nt teadusfilosoofia ja metodoloogia eristus), teises osas aga pakuvad eriteadused kysimustele alternatiivseid lahendusi või vaatlevad neid teise nurga alt. Teadusfilosoofia tegeleb nii teaduse metakysimustega kui teadusega protsessina (sh teadussotsioloogia) kui eriteaduste tulemustega, millest võib teha metateaduslikke või filosoofilisi järeldusi. Nii et päris nii neid kysimusi lahterdada ei saa.
4. Kõik religioonid ei ole ilmutusreligioonid. Ses mõttes ei saa ytleda, et filosoofia eristub nt šintost erineva seisukohaga ilmutuse autoriteedi suhtes. Ka on täiesti olemas nt neotomism, mis arvab kristlikust ilmutuskontseptsioonist ysna sedasama, mis ortodoksne katoliikluski. Mõningal määral aitaks, kui ytelda filosoofiat sõltumaks yleloomulikust autoriteedist epistemoloogilise printsiibina, aga religioosse ja mystilise filosoofia puhul ei tööta seegi sõnastus.
Mõtlen nende asjade yle ja pakun midagi välja. --Oop 15:10, 15 Nov 2004 (UTC)
Jah, need märkused on muidugi õigustatud. Tundub, et mis tahes üldistuste tegemine filosoofia kohta sünnitaks samalaadseid märkusi. Kui lisada kõik täpsustused, muutub esitus liiga detailseks ning asja tuum jääb varju; kui sõnastust pehmendada, kuni vastu vaielda on võimatu, siis selgub, et midagi polegu öeldud. Andres 20:27, 15 Nov 2004 (UTC)
See häda filosoofia kui iseennast metatasandil käsitleva distsipliiniga on: kui tahad teha lyhikest ja yldsõnalist kokkuvõtet, pead käima nagu miiniväljal või lendad kohe ninuli filosoofilistesse probleemidesse ja võtad endalegi arusaamatul kombel seisukohti (nt teadus- või religioonifilosoofia positsiooni suhtes filosoofia struktuuris). Olen analoogilist tööd paar korda teinud, kohutav nikerdamine. Vaatan hommikuse peaga yle, ehk saan midagi lihvitud. --Oop 22:28, 15 Nov 2004 (UTC)