Kasutaja arutelu:Mp3820e/Keskkonnapsühholoogia

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Sellenimelist artiklit vikipeedia keskkonnas veel ei ole ja kuna tegu on olulise teadusharuga, on teemavalik igati õigustatud. Artikli struktuur on loogiline: sissejuhatuses antakse määratlus ja veidi ajalugu; teooriate ja lähenemiste osa on veel kirjutamata; uurimise all on välja toodud mõned punktid, mis valdkonnas uurimusi tehakse. Viimase punkti alla võiks kirjutada ka üldistavat teksti juurde, nii et alapealkirja all ei jääks domineerima valdkondade loetelu. Uurimistasandite ja -meetodite osa on praegu veel samuti kirjutamata. Sissejuhatuse juures tekkis küsimus, kas keskkonnapsühholoogia ongi seotud linnaeluga või võib seda kohata ka maapiirkonnas - kas ka maapiirkondi seostatakse selle uurimisharuga? Viitamise puhul panin tähele, et artikli sees ei ole ühtegi numbrilist viidet, nii et jääb arusaamatuks, missugusest (kokku neli) allikast mingi info võetud on. Seetõttu muutub viidete kontrollimine üsna keeruliseks. Viitamine tuleks korda teha. Allikatest kolm on ingliskeelsed ajakirjad, üks eestikeelne raamat - kas eestikeelset materjali selle teema kohta rohkem pole või pole autor jõudnud veel selle kasutamiseni? Averonika (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 08:51 (EET)[vasta]

Kommentaarid assistendilt[muuda lähteteksti]

Tunnustus rühmakaaslasele! Oled andnud tagasisidet põhjalikult, pöörates seejuures tähelepanu kõigile olulistele elementidele (teemapüstitus, struktuur, sisu, allikad, viitamine). Kiiduväärt, et kommentaarid ei piirdu pelkade tähelepanekutega (mis on hästi, mis vajab aga täpsustamist või muutmist), vaid lisatud on ka omapoolseid näiteid, ettepanekuid ja soovitusi. Oled tagasisidestamise eesmärgist õigesti aru saanud ja suudad õpitut edukalt rakendada.

Artikli autorile. Oled artikli tarbeks palju mõtteid-ideid kogunud, tekst võtab juba ilmet. Väga hästi! Enne jätkamist on otstarbekas, nagu ka rühmakaaslane tähelepanu juhtis, seni tehtud töö kriitilise pilguga üle vaadata. Kas mõni alateema vajab ümber tõstmist? Kas mõnest olulisest märksõnast on veel kirjutamata? Oluline on ka põhjalikult tutvuda kolmanda õppetüki materjalidega (allikate abil kirjutamine, refereerimine-tsiteerimine, viitamine). Vikipeedia on entsüklopeedia, mistõttu on siia artiklite kirjutamise juures tähtis, et nendes esitatud väited põhineksid avaldatud allikatel. Allikate abil kirjutamiseks ja allikaviidete korrektseks vormistamiseks leiad õppetükist mitmeid häid näpunäiteid.

Väikeste apsakate tõttu ei ole mõtet suurt kurvastust tunda. Kursuse tihe ajakava eeldab lühikese aja vältel paljude teemade omandamist ja läbiharjutamist. Niivõrd intensiivselt töötades võib kiirustades mõni viga (ununenud viide, ebaõnnestunud refereering) kergesti sisse lipsata. Kõik vead on aga kergesti parandatavad ega vähenda vähimalgi määral Sinu tehtud töö olulisust.

Julget pealehakkamist õppetükkidega tutvumisel ja rõõmsat edasist kirjutamist! Lisaküsimuste või murede korral olen Sulle rõõmuga abiks.

Kk1058 (arutelu)



Juhin rühmakaaslaste tähelepanu kõigi kaaslaste artiklite tagasisidestamise tähtsusele. Siinsel kursusel on oma artikli kirjutamisega samavõrd tähtis aidata oma mõtete ja ideedega ka kaasõppureid.

Artikli autorile. Artikkel võtab juba ilmet. Suurepärane! Mõned soovitused, millele enne edasist toimetamist-kirjutamist kindlasti tähelepanu pöörata:

  1. Allikad, viitamine-refereerimine. Oled materjalide otsimisel ja nende tõlkimisel näinud palju vaeva. Tubli töö! Selleks, et teksti toimetamise etapis ei kuluks tarbetult palju aega allikate (ja tõlgete) üle kontrollimisele, on oluline, nagu ka eelmine kord kirjutasin, korrektsele refereerimisele ning viidete õigele vormistamisele pöörata tähelepanu juba praegu. Tekstis on jätkuvalt viited puudu. Kuidas viiteid vormistada? Siinkohal on otstarbekas tutvuda põhjalikult teise ja kolmanda õppetüki materjalidega. Mida kujutab endast allikakriitiline lähenemine? Kuidas allikate abil kirjutada? Kuidas loetut õigesti refereerida ning allikatele korrektselt viidata? Kas oled oma teksti üle lugedes kindel, et võõrkeelset teksti tõlkides ja refereerides sai autori väide ka eesti keeles sisu moonutamata edasi antud? Kas refereering on korrektne ja viide õigesti vormistatud? Eelnevalt osutatud õppetükkide materjalidest leiad mitmeid häid näpunäiteid, lisaküsimuste puhul pöördu otse õppejõudude poole.
  2. Pilt, kokkuvõte, lingid ja kategooriad. Oled linkimise põhimõtted ja tehnilise teostuse hästi selgeks saanud, oskad eristada sise- ja välislinke. Väga hästi! Oluline on lisada tekstile ka sobiv pilt ja kategooriad ning kirjutada kokkuvõte.

Indu ja julget pealehakkamist edasisel toimetamisel ja kirjutamisel! Murede ja küsimuste korral olen Sulle rõõmuga abiks.

Kk1058 (arutelu)