Kasutaja arutelu:Metsandus2016

Turberaied

'TURBERAIE'Rasvane kiri

Turberaie on raie, mille tulemusel rajatakse uue generatsiooni liigi või liikide rühma seemned ilma istutamata. Seda metsakasvatus võtet kasutatakse metsades, mis on juba raieküpsed. Sageli tehakse seda peale mitmeid harvendusraieid. Raiega saadud liigid on tavaliselt pika elueaga ja nende seemikud hakkavad looduslikult kasvama isegi osalises varjus. Turberaie annab piisavalt valgust soovitud liikidele, kuid samal ajal piisavalt vähe, et ei saaks tekkida umbrohtu.

TURBERAIE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED OMADUSED Positiivseteks omadusteks on genotüüpide jätkuv kasvamine järgmises metspõlvkonnas, kvaliteetse tarbepuidu juurdekasv ning seemnekanduvus, männikärsaka väiksem kahjustus okaspuudele, parandab ka metslindude toidubaasi ja suurendab metsa kõrvalkasutuse võimalusi.

Turberaiete üheks peamiseks negatiivseks omaduseks on raiutud puistude tormikindluse vähenemine. Eesti metsades tormikahjustuste uurimisel on kõige suuremat tähelepanu tekitanud 1967.a augustitorm, mille põhjal on püütud välja selgitada, millistes Eesti kasvukohtades turberaied end õigustavad (Laas, Väät 2004). Tuulekahjustuste vältimiseks ei tehta turberaieid liigniisketel muldadel, kus puudel on pindmine juurestik (Rebane 1970). Üheks negatiivseks küljeks on ka see, et turberaied on kallimad võrreldes lageraietega (Laas 2012).

1. Laas, E., Väät, T. (2004) Turberaied männikutes ja männiuuenduse tekkimine turberaiealadel / Metsanduslikud uurimused 41, 86–100. 2. Rebane, H. (1970) 1967.a tormikahjustused Eesti NSV turberaielankidel. – Metsanduslikud uurimused, 8, 169–189. 3. https://en.wikipedia.org/wiki/Shelterwood_cutting