Kasutaja arutelu:MarkoMitt/Okaspuud

On olemas artikkel Okaspuud, kas sealt midagi ei kõlba? Andres (arutelu) 11. oktoober 2016, kell 15:20 (EEST)

Süstemaatika kohta on siin mitu varianti, mis on omavahel vastuolus. Siin tuleb kindlasti selgust saada, muidu pole selge ka see, millest see artikkel räägib.

Artiklis Okaspuud on nimetus Coniferae. Andres (arutelu)

On eksitud selle vastu, et ingliskeelse family eestikeelne vaste pole mitte perekond vaid sugukond. Palun kontrolli kõik seonduv hoolikalt üle. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:18 (EEST)

Nimetus Coniferae on sees ka allikas 7. Kui see allikas kõlbab, milleks siis see välja jätta? Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:36 (EEST)

Aitäh, oled teinud väga hea alguse! Artikkel on juba praegu piisavalt pikk (üle 8000 tähemärgi), samuti on see hästi liigendatud ja sisukas. Siin on aga mõningad punktid, kus saaks artiklit veel natuke paremaks teha. Mõningad üldised kommentaarid:

• „Süstemaatika“ osa võiks ehk veidi täiendada, samuti pole seal ühtegi viidet.
• Väga head ja asjakohased pildid/skeemid, need teevad artikli kiiresti hoomatavaks.
• Väga hea, et ka Eesti osa on eraldi välja toodud.
• Viimased osad tunduva veidi ebaproportsionaalselt lühikesed (nt „Seemnete levimine“) algusega võrreldes, kui on võimalik, siis võiks neid veidi tasakaalustada.
• Siin-seal on trükivigu, eriti artikli lõpus. Tuleks tekst rahulikult ja uue pilguga üle lugeda ja trükivead parandada.
• Allikaid on vägagi piisavalt. Tubli!

Õigekirja märkusi:

• suur enamus – enamik (suurem osa) PS tasub üle vaadata enamik/enamus tähendused, sest seda viga esines ka teistes kohtades
• allapoole longus okstega – longus okstega (longus tähendabki, et miski on suunatud allapoole)
• enamiku nüüdis¬aegsete – siin on mingisugune veider sümbol teksti sisse lipsanud, „nüüdisaegne“ kirjutatakse ka kokku
• taimede Hõimkonnaga – väikese tähega
• hõimkond koosneb ainult ühest klassist, okaspuud – koosneb ainult okaspuude klassist
• pole viimane nimetus enam kasutuse -- l puudu, trükiviga
• selle tulemusena on auramine väiksem ning püsivad puudel ka talvel – alus on puudu, nt „ning lehed püsivad“
• mille alakülgedel paiknevatel tolmupesades on – paiknevates
• nahkja võipuitunud – tühik puudu
• sügispuidu rakkude läbimõõt on väiksem, kuid on paksemad. – jälle alus puudu, nt „need“
• kahte sorti: Lühimaa levimine – väikese tähega
• Pikamaa levimine distantsid ulatuvad umbes 12-34 kilomeetrini. – levimise, mõttekriips numbrite vahel
• Peamised loomad kes okaspuude seemneid levitavad on vareslased. – kõrvallause ja pealause eraldada komaga
• Okaspuid kõige sagedamini kahjustavad seenhaigused, putukad .. --- okaspuid kahjustavad kõige sagedamini ..
• Okaspuud omavad majanduslikult suurt tähtsust just nendelt saadava puidu tõttu – kantseliitlik keel, parem: okaspuud on majanduslikult väga tähtsad, sest .. („tõttu“ ära kaotada)

Palun esita oma parandused hiljemalt 27. oktoobriks. Jõudu tööle! Moisavald (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 00:16 (EEST)

Tulemus ei ole sama mis tagajärg. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:06 (EEST)

Miks nimetus Coniferae on ära jäetud.

Ka alajaotuses "Taksonoomia" räägitakse süstemaatikast, mitte taksonoomiast. Selles alajaotuses on esitatud kaks teineteisele vasturääkivat versiooni. Süstemaatikast on juttu artiklis neljas. Öeldut tuleks kõrvutada ning muuta esitus sidusaks. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:13 (EEST)

Soovitaksin alustada sellest, et sissejuhatus korda teha. Selle järel kõik artiklis sisalduv mitmest allikast ristkontrollida. Süstemaatika on asi, mida on molekulaarsete andmete abil viimasel kahel kümnendil korduvalt ümber tehtud ja täpsustatud ning siin muud moodi ei saagi (praegu on artiklis kaks eri asja kokku segatud).

• Kas Pinatae on ikka okaspuude kohta käiv nimetus? (ei ütleks) Coniferae ja Pinophyta on puudu (kuigi viimane neist on isegi infokastis ametliku nimetusena eksponeeritud). Tuleks kohe algul välja tuua, et Pinopsida on eelneva alajaotus, mitte jätta muljet, et see on eelnevaga sama. Abiks võib-olla e-Elurikkuse andmebaas.
• Esimesse lõiku on liigselt infot kokku koondatud. Seda tuleks jagada mitme lõigu vahel teemade järgi ja kohati täpsustada. Ühtlasi tuleks definitsioon ümber teha. Rääkimata sellest, et nii tugev toetumine Eesti Entsüklopeedia sisule ei ole päris aktsepteeritav. Pealgi on sealne esitlus vananenud. Tekitasin siia inglise viki põhjal midagi uuemat.
• Mis puudutab sissejuhatust, siis vast oleks mõistlikum midagi sellist: Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas. Kõik okaspuutaimed kuuluvad klassi okaspuud (Pinopsida) ning selle klassi tänapäevani elusolevad esindajad omakorda seltsi okaspuulaadsed (Pinales).
• Mis on pehmepuit? Artiklis seda kah selgitatud ei ole. Pehmepuit (ehk okaspuit) ei ole tingimata lehtpuude puidust pehmem ja seega on minu arvates selgitus lugejale vajalik. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 17:26 (EEST)

Siin on veel mõned parandused õigekirja osas. Suurem osa neist on artikli lõpus, kus on ilmselt väsimusest vigu sisse lipsanud.

• okaspuud on puittaimed – lause alguses väike täht
• millest 550 liiki, koos 50 perekonnaga moodustavad okaspuud – ei ole koma
• Okaspuud domineerimine – Okaspuude
• koos kolme palju väiksemate taimede hõimkonnaga: Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta), Palmlehiktaimed (Cycadophyta) ja Vastaklehiktaimed (Gnetophyta). – siin peaks eestikeelsed nimetused ka väikse tähega kirjutama
• on 4 sugukonda väljasurnud - -- peaks olema koolon, järgneb loetelu ja kokkuvõttev osa on ka olemas
• seemne-ja kattesoomustega/ väävel-ja lämmastikoksiide – tühik puudu „ja“ eest
• Saare-ja Hiiumaal – tühik puudu
• Okaspuud on ühekojalised taimed, kes valmistavad – parem on ikkagi „mis“ kasutada
• Trahheiidide ülesandeks on anda puule mehhaaniline tugevus ja olla toitaineid juhtivaks organiks – Trahhediidid annavad puule mehhaanilise tugevuse ja juhivad toitaineid.
• puud mille seemne mass on üle 100 mg – puud, mille
• Üle 100 mg seemnetel on tavaliselt taandarenenud väikesed tiivakesed ning nende levitajaks one tavaliselt linnud. – on tüüpiliselt linnud (vms, muidu sõnakordus)
• Peamised loomad, kes okaspuude seemneid levitavad, on vareslased need linnud on tuntud ka kui korilased. – vareslased, need linnud
• On teada mõned liigid, kes on kogunud umbes 32 000 männiseemet ning transportinud 12 kuni 22 kilomeetri kaugusele lähtekohast. – transportinud neid
• laudstavad seemned –ladustavad
• mistõttu on on ta
• paiksamisest õhku –paiskamisest
• puidu ja paberitööstuses -- puidu- ja paberitööstuses
• tuntakse kui pehmepuitu ehk on väikese tihedusega ja kerge -- tuntakse kui pehmepuitu, kuna see on väikese tihedusega ja kerge
• tähtsus ka puidu ja paberitööstuses -- puidu- ja paberitööstuses, „ka“ võiks ära jätta, sest eelnevalt pole räägitud ühestki teisest majanduslikust tähtsusest, järgmistele võib küll „ka“ lisada.

Palun esita parandused 4. novembriks. Jõudu tööle! Kõike head! Moisavald (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 00:16 (EEST)

Siin on viimased õigekirja märkused ja artikkel ongi varsti valmis. Vormistu osas juhin tähelepanu, et pealkiri „Lehestik“ ja kohe selle all olev pilt paiknevad kehvasti, ehk oleks võimalik pealkiri nihutada tekstiga ühele joonele.

• Ilmselt arenedes Cordaitidest – kui tegu on eesti keelde mugandatud sõnaga, siis on see väikese tähega ja ei ole kaldkirjas, kui tegu on ladinakeelse nimega, siis on see suure tähega ja kaldkirjas, kuid käändelõpp lisatakse ülakoma abil ja käändelõpp ise ei ole kaldkirjas
• Puhtvõõrkeelseid (nt inglise, ladina) sõnu eesti tekstis nimetatakse tsitaatsõnadeks, mida tuleb

1) muust tekstist eristamiseks vormistada teises kirjas, nt kursiivis: halloween, pro forma arve; 2) käänata ülakoma abil: fourchette’ile, sellest show’st;

• Juura-ja Kriidiajastul – juura- ja kriidiajastul
• veelgi enam Paleogeenis ja Neogeenis, -- veelgi enam paleogeenis ja neogeenis, -- PS üldreegel ütleb, et ajaloosündmused (sh ajastud) on väikese tähega, kuigi see uuendus pole kõikjal jõustunud (sh vanad Vikipeedia artiklid)
• Permi-Triiase väljasuremise ning said domineerivaks Mesosoikumis – samuti väikeste tähtedega
• Kainosoikumis/ kasvasid Karbonis jne – väikese tähega
• See taim sarnanes tänapäeva Aruakaariaga – väikese tähega
• Okaspuud on paljasseemnetaimed, koos kolme palju väiksemate taimede hõimkonnaga: -- ümber sõnastada, sh „väiksemate taimede hõimkonnaga“ on eksitav, sest juttu pole „väiksematest taimedest“, seega on õige „kolme palju väiksema taimede hõimkonnaga“
• Paljasseemnetaimed kannavad oma seemneid paljalt käbisoomuste vahel, aga katteseemnetaimede seemned valmivad vilja sees – „aga“ asemel „seevastu“
• Seitse nüüdisaegset/ kaks viimast -- numbriga, sest eelnevalt on lõigus juba mitmeid numbreid
• Enamikel puudel -- Enamikul puudel
• nii isas-kui ka emaskäbisid – tühik puudu
• valmistades kahte erinevat tüüpi eoseid – „erinevat“ ära jätta, „kahte“ näitab juba erinevust
• Mitoosi käigus õietolmutera sigimisrakk jaguneb kaheks haploidseks seemnerakuks, mis juhitakse emakasuudmele, kus see hakkab arenema. -- Mitoosi käigus jaguneb õietolmutera sigimisrakk kaheks haploidseks seemnerakuks, mis juhitakse emakasuudmele, kus need hakkavad arenema.
• Viljastumise käigus üks seemnerakk ühineb munarakuga. -- Viljastumise käigus ühineb üks seemnerakk munarakuga.
• Põhiliselt näitavad aastarõngad suuruste erinevused keskkonnatingimuste mõju puu kasvule. – ümber sõnastada, segadus käänetega
• 90-95% -- numbrite vahemikku tähistatakse mõttekriipsuga
• nende ülesanne on juhtida tõusvat voolu -- nad juhivad tõusvat voolu
• 400-600 kg/m3 – mõttekriips, kuupmeetri tähist korrigeerida
• Üle 100 mg seemnetel on tavaliselt taandarenenud väikesed tiivakesed ning nende levitajaks on tüüpiliselt linnud. -- Üle 100 mg seemnetel on tavaliselt väikesed taandarenenud tiivakesed ning neid levitavad tüüpiliselt linnud.
• 3 sentimeetri sügavusele -- 3 cm sügavusele
• Haljastustes kasutatakse -- Haljastuses kasutatakse
• ebatsuuga, nulg, lehis, harilik elupuu, jne – „jne“ ees koma ei ole
• väävel-ja lämmastikoksiide – tühik puudu
• mammutipuu (Sequoiadendron giganteum), tüve Ø on 8,85 meetrit. -- mammutipuu (Sequoiadendron giganteum), mille tüve Ø on 8,85 meetrit.
• Keemiatööstustes -- keemiatööstuses
• Tänapäeval eriti looduslikku vaiku ei kasutata, sest keemiatööstused suudavad valmistada ise sünteetilist vaiku [16] – punkt puudub

Palun esita parandused 14. novembriks. Jõudu tööle! Kõike head! Moisavald (arutelu) 10. november 2016, kell 21:36 (EEST)

MarkoMitt, Oled oma muudatusi teinud väga kiirelt ja selle eest minu kiitus!

Et see asi veel nobedamalt kulgeks jätsin siia mõned väiksemad märkused. Ehk jõuad need üle vaadata enne, kui assistent järgmist korda siia pilgu peale viskab.

Vast on abiks. Edu! Ivo (arutelu) 16. november 2016, kell 00:04 (EET)

Siin on viimased väikesed kommentaarid ja artikkel ongi valmis.

• paljasseemnetaimi. paljasseemneteimed on – lause algusesse suur täht
• koondab enda alla neli hõimkonda – hõimkonda:
• Esimesed okaspuud kasvasid Karbonis (umbes 300 miljonit aastat tagasi). – sulud võiks eemaldada
• Ilmselt arenedes Cordaites'st -- Ilmselt arenesid need Cordaites'dest (Cordaites kaldkirjas siis)
• neogeenis, nad ulatusid – koma kohast võiks alustada uut lauset
• vareslased Need – punkt puudu
• killustumine. [5] [15] – tühikuid ei ole
• paberitööstuses, nende puitu – võiks alustada uut lauset koma kohalt
• Cordaites'st -- Cordaites'dest (Cordaites kaldkirjas siis)
• kasvasid Karbonis/suurenes Juura- ja Kriidiajastul – väikese tähega, sest tegu on ajastutega
• paljasseemnetaimed, koos kolme – pole koma
• kg/m3 -- kg/m3
• vaiku. [16] – tühik eemaldada

Palun esita parandused 20. novembriks või ka varem. Jõudu tööle! Kõike head! Moisavald (arutelu) 17. november 2016, kell 21:36 (EEST)

Siin on veel kolm näpuviga:

• kg/m3 -- kg/m³
• Hilis-Karbonist – väikesed tähed
• Paljasseemneteimed -- Paljasseemnetaimed

Pärast nende parandamist võib artikli üles laadida. Kõike head! Moisavald (arutelu) 19. november 2016, kell 18:36 (EEST)